USA president Donald Trump (vasakul), Põhja-Korea liider Kim Jong-un ja Lõuna-Korea president Moon Jae-in kaht Koread eraldavas demilitariseeritud tsoonis asuvas Panmunjomi relvarahukülas ajaloolisel kohtumisel.

FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Põhja-Koreaga peetud läbirääkimiste ajalugu tundvad vaatlejad teavad 180-kraadiste pöörete võimalikkust, kuid pikemal ajateljel ei ole varasemad vapustused midagi muutnud, kirjutab välispoliitika vaatleja Erki Loigom.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

15. augustil tähistasid mõlemad Koread 74 aasta möödumist Jaapani okupatsiooni lõppemisest. Lõuna-Korea president Moon Jae-in sättis olulise tähtpäeva puhul peetud telepöördumises fookuse regiooni rahule ja stabiilsusele, kuid sündmused päriselus kõnelevad mõnevõrra teistsugustest trendidest. Jaapani okupatsiooni pärandi hindamine on hetkel ilmselt ainus valdkond, milles mõlemad Koread ühel nõul on. Kas sula sai läbi?

2018. aastal said poliitika olulise osana sümbolismi hindavad Korea poolsaare vaatlejad korraliku üledoosi. Kuue aastaga end võimutäiusega kindlustanud sõjakas Põhja-Korea liider Kim Jong-un sooritas peale riigi tuumaprogrammi arendamise väidetavat edukat lõpulejõudmist rahutuviliku kannapöörde ning naases tugevate trumpidega erinevate läbirääkimislaudade taha.