/nginx/o/2009/06/19/196659t1h66a8.jpg)
/nginx/o/2019/08/22/12490952t1h7809.jpg)
Seda, et Balti ketiga seonduvaid sündmusi ei suudeta hoomata ega neile hinnangulist raami anda, võis täheldada juba kümme aastat tagasi, kirjutab ajaloolane ja Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas.
Tellijale
Küllo Arjakas: Balti kett – vähemate inimestega, aga pikem, kui arvatakse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna möödub 30 aastat mälestusväärsest Balti ketist. Näib, et see sündmus väärib lähemat meenutamist mitte ainult seoses ümmarguse tähtpäevaga. Nüüdseks on peale kasvanud uus põlvkond, kes johtuvalt oma noorusest ei saanud suursündmusel osaleda. Ning mõni kirjutaja avaldab õige imelikku arvamust.
Juulis kõlas teaberuumis üleskutse: «Ekspress Meedia väljaanded Delfi, Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress, LP ja Maaleht plaanivad järgmiste nädalate jooksul Balti ketist kümneid lugusid ning need kõik vajavad lugejate mälestusi ja pilte, et teaks ning mäletaks meie lähiajalugu. 23. augustil 1989 tõestasid kolm Balti riiki tervele maailmale, et on ühtsed ja vankumatud, kui ligi kaks miljonit inimesed hoidsid üksteise kätest kinni ja moodustasid 600 km pikkuse Balti keti. Tagasihoidlikust ideest oli saanud miljonite vali iseseisvusest unistav demonstratsioon.»