Euroopa Komisjoni slaidiesitlus Horisont 2020 reeglite kohta näitab selgelt, et Nurkse instituudi kasutatud meetodid ei ole kooskõlas raha kasutamise reeglitega ning peaksid lõppema tagasinõudega.

FOTO: Kuvatõmmis

​Teadlasi sunnivad rahaga skeemitama need põhimõtted, mille järgi Eestis ja Euroopa Liidus teadust rahastatakse, kirjutab Tartu Ülikooli füüsika instituudi vanemteadur Marko Kaasik (Eestimaa Rohelised).

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Alustame sellest, et nõndanimetatud baasrahastus on asi, mis enamiku teadlasteni otseselt ei jõua. Reeglina kulub see teadusasutuse administratsiooni ja infrastruktuuri ülalpidamiseks, vahel jätkub sellest ka juhtkonnapoolse abina äärmisse kitsikusse sattunud töörühmadele. Kitsikuse tüüppõhjus on projektitaotluste ebaõnnestumine.

Tavaline rahastamise määr teadusprojektide taotlusvoorudes on kümne protsendi ringis. Ehk töörühma juht peab esitama keskmiselt kümme projektitaotlust, et üks kord raha saada. Nii kitsas valik taandub paratamatult suurel määral juhusele, paari eksperdi arvamuste põhjal objektiivselt parimaid (lootustandvamaid) välja valida ei õnnestu.