Balti kett balti kett FOTO: Endel Veliste

FOTO: Endel Veliste

Kaitstes demokraatiat, kaitseme ka rahu, vabadust ja võrdsust, neid väärtusi, millest unistasid ja mille poole püüdlesid inimesed, kes 30 aasta eest ühiselt rõhumisele vastu astusid, kirjutab Rootsi välisminister Margot Wallström.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

1989. aastal jälgisime Rootsis imetluse ja lugupidamisega, kuidas Eesti rahvas koos Läti ja Leedu rahvaga moodustas inimketi oma vabadus- ja demokraatiapüüdluste väljenduseks. See juhatas sisse demokratiseerimislaine, mis voogas üle suure osa Euroopast. Tähistades nüüd Balti keti 30. aastapäeva, meenutame osalejate julgust ja unistusi. Ärgem aga unustagem, et vabadust ja demokraatiat ei saa iial pidada iseenesestmõistetavaks. Need on kätte võidetud ning neid tuleb võita ja kaitsta iga päev.

Juba 1989, samal aastal, kui toimus Balti kett, seadis Rootsi esimese riigina sisse oma esinduse Eestis, avades tolleaegse Leningradi peakonsulaadi harukontori Tallinnas. Sel uuenduslikul viisil õnnestus olla juba nõukogude režiimi ajal Eesti rahvale toeks püüdlustes vabaduse ja demokraatia poole.