Raha. Vanahärra kaotas tunduvalt enam, kui illustreerival pildil.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Tänases Postimehes näitame, kuidas üks Eesti edumeelsemaid teadusasutusi on tegelenud Euroopa Liidust toetuste väljapetmisega. Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis võltsiti ajatabeleid ja töötunde, et ELi projektirahast viimnegi välja pumbata. Probleemiga kurssi viidud rektor Jaak Aaviksool olid kõik võimalused asja tuumani jõuda, kuid ta ei teinud seda.

On teada mure, et Eesti teadus sõltub eeskätt just projektirahast. Nii on iga euro arvel ja kunagi pole kindlust, et teadustöö saab jätkuda ka pärast projekti lõppu. Ragnar Nurkse instituut leidis aga selleski vallas innovatsiooni, kasutades «loomingulist raamatupidamist», et saadaval toetusraha projektiväliselt ära kasutada.

Postimehega suhelnud vihjeandja selgitab, kuidas ta läks selle teadmisega rektor Aaviksoo jutule. Kuidas viimane ta ära kuulas ja justkui mõistis muret. Järgnes aga üksnes eetrivaikus. Postimehe esmase uurimise peale ütleb Aaviksoo, et ei tea teemast suurt midagi, kuid see ei vasta tõele.

Kaks päeva hiljem selgitab ta, et tellis toetusraha kasutamise kontrollimiseks siseauditi. Kuid ehkki rektor oli just Ragnar Nurkse instituuti puudutavast kahtlusest teadlik, jäi auditiosakonnale see selgitamata. Kuidas muidu mõista fakti, et kõnealune projekt ei kuulunud auditi valimisse.

Kogu loo teeb irooniliseks asjaolu, et skeemitamine toimus instituudis, mis uurib ja soovitab, kuidas riiki avatult ja õiglaselt valitseda. On ka selge, et tehnikaülikoolile pole see just elutähtis üksus. Sisuliselt tegeletakse riigiteaduste, mitte loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogiaga. Nõnda pole instituudi rahastamine ülikoolile esmatähtis, mistõttu jõutigi käesoleva loo keskmes paikneva skeemini. Seda tunnistab – küll mitte avalikult, aga Postimehe käsutuses oleval helisalvestisel – ka instituudi juht Erkki Karo.

Kogu loo teeb irooniliseks asjaolu, et skeemitamine toimus instituudis, mis uurib ja soovitab, kuidas riiki avatult ja õiglaselt valitseda.

Teaduse rahastamine on õigustatult viimasel aastal kõrgendatud tähelepanu all. Teadlastel on õigustatud etteheited riigile, mis on andnud allkirjastatud lubaduse rahastamist parandada. Kuid selline skeemitamine ja Euroopa maksumaksja raha väljapetmine ei saa ju olla lahendus.

Seejuures tekib küsimus, kas tõesti on tegu ainsa sellise skeemiga. Olgu Ragnar Nurkse instituudis või ka mujal teadusasutustes. Eurorahaga ikka ja jälle «loominguliselt» ringikäimine on muudelt elualadelt ju tuttav.

Selge on aga see, et kõik Eesti teadusasutused ja teadlased peavad sellise teguviisi hukka mõistma. Niisugusele institutsionaalsele varastamisele ei ole õigustust. Ka mitte siis, kui taskud tühjad või ambitsioon koduülikooli võimekusest kõrgem.

Oma selge vastutus on ka rektor Aaviksool, kes ei saanud rikkumisele jälile ka siis, kui oli omandanud info, mis täna Postimehe käsutuses. Oli see tahtlik või tahtmatu, kuid läbikukkumine on see kindlasti. Ka instituudi juhi Karo käitumine on kõige soodsamagi tõlgenduse järgi üks robinhoodlus, mis lõpuks ainult kahjustab teaduse mainet.

Eesti teadus vajab raha. Kuid mitte selliste skeemidega.