Priit Kutser.

FOTO: Eero Vabamägi

Valitsuse tegelik juhtivpartei on kogenud ja karastunud Isamaa. Tegelikkuses mõjuvõimu poolest Eesti poliitikaajaloo kõige edukam erakond, kirjutab endine Keskerakonna liige Priit Kutser. 

Kaja Kallase valitsuses, kuhu kuuluksid sotsid ja Isamaa, oleks viimasel märksa vähem mõjuvõimu kui tänases Jüri Ratase valitsuses. Sestap on arusaadav, miks Isamaa praeguses valitsuses niivõrd mugavalt end tunneb. Pole mitte mingisugust põhjust see koalitsioon jätta ja oravaparteiga ühte heita. Pealegi, kui EKRE ütleb seda, millest juletakse ise vaid mõelda.

Jälgides avalikus meediaruumis toimuvat, jääb mõistetamatuks, miks surutakse peale Jüri Ratasele ja Keskerakonnale, kuigi tegelikult peaks survestama hoopis Isamaad, sest just selle erakonna esimehe taskus on tänase koalitsiooni lagunemise (või püsimise) võti.

Valitsuse tegelik juhtivpartei on kogenud ja karastunud Isamaa. Tegelikkuses mõjuvõimu poolest Eesti poliitikaajaloo kõige edukam erakond. Mõnes mõttes on Isamaa nagu pereisa positsioonis, kus üks poegadest on selline uje ja kergesti hirmutatav ja teine paras kaak, kes teeb muudkui üleannetusi ning saadab korda muid pahandusi.

Nimeliselt ollakse ikkagi ju peaministripartei, istutakse riigis nagu võimul ja puha, mis sellest, et teised partnerid teevad, mida ise tahavad.  

Keskerakonnal on tänasele võimuliidule vaid kaks alternatiivset valikut: opositsioon või valitsusliit Reformierakonnaga. Viimase puhul tasub meenutada vististi Ain Seppiku kunagist ütlust, et oravaparteile meeldib vägagi kallistada, ent ta kallistab nii kõvasti, et lausa hingetuks. Seega, Keskerakond jääks ühises koalitsioonis ilmselgelt Reformierakonna varju.

Nii ei jäägi Keskerakonnal muud üle, kui istuda EKRE ja Isamaaga ühises valitsuses, mis on hetkeolukorras Ratase parteile paraku parim variant, sest nimeliselt ollakse ikkagi ju peaministripartei, istutakse riigis nagu võimul ja puha, mis sellest, et teised partnerid teevad, mida ise tahavad.