Kui kuulen sõna «merepäevad», näen vaimusilmas vahustes merelaineis sõitvaid purjekaid, kihutavaid kaatreid, purilaudadel surfareid, aerutajaid, sõudjaid ning miks mitte ka ujujaid ja suplejaid. Meile pakuti aga laata ja muusikakontserte, nagu seda on tehtud juba 20 aastat. Tõsi, sündmuste taustaks oli meri ja mereõhku oli tõesti tunda. Muidugi oli tore kohata vanu tuttavaid vorstmüüjaid, kristallkuulikauplejaid ja vanavara eksponeerijaid. Kindlasti meeldisid ka kontsertesinejad vastavatele sihtrühmadele, rahvast ju kuulama jätkus ja rahvariideis tantsukeerutused olid samuti kaunid.
Niisiis, nagu aru saite, olid igati toredad järjekordsed maapäevad. Kuhu jäid aga merepäevad, nagu ürituse pealkiri eeldab ja nagu neid mujal (Tallinnas, Pärnus ja kaugemal) korraldatakse? Ei teinud päevi palju merelisemaks miinijahtija Admiral Coweni külaskäik Roomassaare sadamasse ja purjelaev Hoppet teeb meresõite päevade nimetusest hoolimata, mis on muidugi tänuväärne ettevõtmine.