Linnar Priimägi

FOTO: Madis Sinivee

Võib täheldada, et ka praeguses Eesti Vabariigis kehtib mingi avalikustamata või isegi lõplikult teadvustamata riigi sise- ja välisvaenlaste edetabel, kirjutab kultuuripsühholoog Linnar Priimägi.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Aastal 1934 avaldas Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) nimekirja kümnest kõige tagaotsitumast kurjategijast Ameerika Ühendriikides. Esimesel kohal ilutses näopildiga pangaröövel John Dillinger, juures kiri «public enemy number one» (tõlkes: riigi-/rahvavaenlane number üks).

Juuli lõpupävil tuli nüüd teade, et tema surnukeha kaevatakse sugulase seletamatul soovil jälle mõneks ajaks välja. Aga Dillingeri kohta esmakordselt sõnastatud väljend läks tagaotsimiskuulutuselt lendu ja muutus ajapikku lihtsalt sildiks ─ noid «riigivaenlasi number üks» hakati leidma ja tembeldama oma isiklike vihavaenlaste hulgast.