Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/30/11752324t1hab18.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/08/16/12471669t1h1466.jpg)
Politseijuhi Elmar Vaheri ja ministrite Mart ja Martin Helme vahel lahvatanud tüli toob ilmekalt esile, kui väärtuslik valuuta on praegusel muutlikul ajal usaldusväärse inimese või institutsiooni maine.
See on õppetund eelkõige konservatiivsele erakonnale (EKRE), aga ka kõigile teistele, kes soovivad olla ühiskonnas mõjukad. Ainuüksi koht ametiredelil ei maksa mitte midagi, kui su maine ja usaldusväärsus on kriitiliselt kehv. Hea juhi, õigemini liidri tunnus on, et tema sõna maksab ka siis, kui tal kohta ametiredelil parasjagu polegi.
Selles on kommunikatsioonieksperdil Raul Rebasel õigus, et võid ju püsida iga nädal mõne vastuolulise teema toel tähelepanu keskmes, aga see kõik osutub üksnes peenrahaks sel päeval, kui su jutul peab olema kulla kaal. Päeval, mil sa pead otsustavat lahingut.
Vaherit võib liialdamata pidada kõige paremini oma mainet kujundada oskavaks tippametnikuks Eestis. Tema selja taga seisab tugev PR-meeskond: isiklik kommunikatsiooninõunik, lisaks 15 inimest kommunikatsioonibüroos. See armee on võitnud juba mitu lahingut.
Alles juunis tabas politseijuhti plagiaadiskandaal. Täpsemalt laekus Eesti Ekspressi toimetusse vihje, et EKRE juhid otsivad Vaheri kohta kompromiteerivat materjali. Selleks kõlbas näiteks plagiaadikahtlus: et Vaher on oma magistritöö kelleltki maha viksinud. Toimetus kontrollis ja leidis, et Vaheri magistritöö «on suures osas plagiaat».
Kuidas Vaher olukorra lahendas? Veel enne skandaalse artikli ilmumist jõudis Vaher paluda Tallinna Ülikoolil üle kontrollida, kas tema magistritöö vastab akadeemilistele nõuetele. «PPA peadirektor nõuab oma magistritöö ülevaatamist,» kirjutasid ajalehed hoopis.
Tallinna Ülikool Vaheri lõputööd plagiaadiks ei tunnistanud, kuigi leidis vigu viitamises. Kõnealune teema kadus ajalehtedest, kuigi siseminister Mart Helmele pidi politseijuht sellest kõigest ikkagi aru andma.
Niisiis on politseijuht ära tabanud ilmselt kõige olulisema kommunikatsioonistrateegia reegli: sa pead lahingus ise avangu tegema.
Ka selle neljapäeva õhtul kutsus Vaher ajakirjanduse silmapilk enda juurde, näitas lahkesti siseministri ülesannetes olnud Martin Helme käskkirja, millel oli kõige krooniks eksitav info kantsler Lauri Lugna digiallkirja kohta.
Kolm aastat tagasi püüdis Vaherit ametist kangutada teine poliitik – toonane riigikogu liige Artur Talvik. Poliitikuga vastakuti tuli Vaheril istuda ja vaielda isegi Postimehe otsestuudios. Lugu lõppes siiski nii, et siseminister Hanno Pevkur andis Vaherile ameti krediitkaardiga ostetud 299-euroste kõrvaklappide ja matkasaabaste eest vaid kollase kaardi, kuna sellest hoolimata «väärib ta võimalust ametis jätkamiseks».
Veel aasta eest kahtles Isamaa erakond, kas Vaher peaks ametisse jääma teisekski tähtajaks. Oli ju riigipiiri väljaehitamine jõudnud alguses planeeritust juba 120 miljoni euro võrra kallimaks minna – kas Vaher töö hinda pakkudes siis tõesti paremini ei teadnud? Vaherist sai üheks päevaks peadirektori kohusetäitja, ent siseminister Andres Anvelt nimetas ta juba päev hiljem uuesti ametisse. Nii sai Vaherist taasiseseisvunud Eestis esimene politseijuht, kellele usaldati sama koht veel teisekski ametiajaks.
Laiemalt politsei ja kitsamalt Vaheri maine ja usaldusväärsus rahva seas on lihtsalt sedavõrd tugev, et ta võib endale aeg-ajalt isegi eksimist lubada: teha mõne vale otsuse või astuda mõne vale sammu. See antakse talle andeks ning isegi toetatakse teda roomlaste sõnadega: eksimine on inimlik.
Seevastu Helmete bravuur on loonud neile sellise maine, et isegi kui nad räägivad või teevad õiget asja, ei kuula neid peale nende endi järgijate peaaegu keegi. Rääkimata kaasamõtlemisest või uskuma jäämisest. Helmete mahlakad sõnavõtud võivad ju ajada naerma või muhelema, aga luurele nendega ei läheks. Nende usaldusväärsus on kukkunud liiga madalale.
Helmed rikkusid rohmakusega ise oma šansid, samas kui Vaher säilitas külma närvi.
Muidugi on sel nädalal lahvatanud skandaalil ka hulk muid tahke, näiteks õiguslikud ja poliitilised. Kuid Vaher teeb Helmetele ka seda arvestades ära ilmselt igast asendist, sest teda toetavad nii peaminister kui ka president.
Kui rääkida mainelahingute asemel päris lahingutest, peavad Helmed arvestama, et Elmar Vaheril on seljas kaks noaauku (nagu ta on öelnud) ja ta on tulistanud inimest.