Juhtkiri: seda Ratas valgeks ei räägi

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

Kui Jüri Ratas pole selle juhtkirja ilmumise ajaks valitsust laiali saatnud, on Eesti riigis midagi väga valesti.

Mart Helme ütles eile, et Elmar Vaheri suhtes kaotati usaldus. See, mida EKRE korraldas, oli Jüri Ratasega kooskõlastamata. Küsigem nüüd: kas Ratasel on oma koalitsioonipartneri suhtes usaldus olemas?

See ei ole võimalik.

Valitsuskabinet käis eile koos. Martin Helme ei teavitanud peaministrit seal oma sammust. Ei ole võimalik, et see läks meelest. Ei tulnud jutuks. Ainus põhjus saab olla teadlik rääkimata jätmine.

Kuidas saab Ratas pärast seda veel Helmet usaldada?

Ei saagi.

Ja siis veel siseministeeriumi kantsleri Lauri Lugna allkirja lugu. Fakt on, et paberil, mida Elmar Vaher eile ajakirjanike ees Martin Helme poolt talle antud käskkirjana esitles, oli märge, et Lugna on selle digitaalselt allkirjastanud. Kantsler kinnitas eile õhtul, et pole seda teinud.

«Rahandusminister Martin Helme keeldus tekkinud olukorda kommenteerimast,» edastas ministeeriumi kommunikatsiooniosakond eile õhtul jõuetu sõnumi. Tund hiljem avaldas Helme oma versiooni juhtunust juba sotsiaalmeedias. 

Martin Helme selgitas, et tegu oli üksnes dokumendi mustandiga. Näide sellest, mis järgneb, kui Vaher ise tagasi ei astu. See on vilets vabandus.

Mõjutada politseijuhti käskkirjaga, millel justkui kantsleri kinnitus, on pehmelt öeldes eksitav, sest lisaks digiallkirjale puudus isegi Lugna põhimõtteline nõusolek.

Rääkimata sellest, et too käskkiri oleks niikuinii õigustühine. Politseijuhi nimetab ametisse ja tagandab ametist valitsus, mitte siseminister. Oma isa asendanud poeg ületas ministrina enda volitusi. 

Seejuures pole Elmar Vaheri roll varasemas sõnasõjas selle taustal enam nii oluline. Helmete asjaajamine on lihtsalt kummastav ja ka üllatavalt lohakas.

Kas Jüri Ratas saab end nimetada riigimehelikuks poliitikuks, kui jätab EKREt, see tähendab Helmeid sisaldava valitsuse pärast sellist vahejuhtumit ametisse?

Ei saa.

Siinkohal ei tohi unustada, et see on üksnes viimane episood Helmete tandemi rünnakutest jõuametkondade vastu. Seni pole selge, kellest saab riigi peaprokurör, sest EKRE ministrid on kinnitanud, et ei toeta Lavly Perlingu jätkamist. Niisamuti langesid ametisoleku ajal tugeva kriitika alla kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ja õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien.

Kas Jüri Ratas saab olla kindel, et EKRE poliitilised ambitsioonid ei kujuta ohtu õigusriigile?

Ei saa.

Kui möödunud nädalal pidid keskerakondlased tõdema, et karikas on ammu täis ja juba tilgub ämbrisse, siis nüüd enam suuremast pangest ei piisa. 

Täna selgub või juba selgus, kas Jüri Ratas on üksnes maskott EKRE ainuvalitsuses.