Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Patrik Hytönen: sotsiaalmeedia eksperdid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Facebooki logo. FOTO: Dado Ruvic
Facebooki logo. FOTO: Dado Ruvic Foto: Dado Ruvic

Tänapäeval vaatavad noored üha vähem televisiooni ning veedavad rohkem aega internetis. Nii ka mina, kes ma saan oma doosi meelelahutust tihti kätte sotsiaalmeediast. Facebook on koht, kus paljudest inimestest saavad mitmekülgsed eksperdid, vabadusvõitlejad või aktivistid.

Tihtipeale on sotsiaalmeedia karjäär võimas, näiteks tõustakse humanitaarteadlasest keskkonnaeksperdiks. Mõne inimese Facebooki seina lugedes võiks arvata, et oleme kas 1950. aastate Ameerika Ühendriikides, kus jahitakse igast nurgast kommuniste, või ongi Eesti Vabariik täis marksiste, kelle soov on hävitada Eesti riik. Mõne mehe arvates on lausa Tartu rattaringlus puhas kommunism.

Tegelikult on hetkeolukord Eestis rahulik. Kuigi sotsiaalmeedias sõimatakse üksteist kas natsideks või marksistideks, jääb see üldjuhul internetti. Aga meelelahutuslik aspekt on selle puhul suur. Mõnel hommikul on vahva ärgata ning mõelda, kas täna võin end pidada lumehelbekeseks, marksistiks või millekski muuks.

Sotsiaalmeedia hakkab samas omandama üha suuremat rolli poliitmaastikul. Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi kontot jälgib enamik maailma meediaväljaannetest ning mõnel päeval võib uudiseid teha peaaegu ainult Trumpi säutsudest.

Kahjuks on Facebookis oma arvamust jagavate inimeste seinad tihti kõlakojad, kus inimesed ütlevad välja ja «laigivad» ühesuguseid arvamusi. Mingitel teemadel taotakse trummi nii kaua, kuni inimesed hakkavad ühtemoodi mõtlema. Paljud saavad ka oma uudised kätte sotsiaalmeediast, mistõttu peab selle ohtlikkusega arvestama.

Oleme kas 1950. aastate Ameerika Ühendriikides, kus jahitakse igast nurgast kommuniste, või ongi Eesti Vabariik täis marksiste, kelle soov on hävitada Eesti riik.

Eestiski on juba juhtumeid, kus Facebookis avaldatu osutus hiljem valeinfoks. Selle mõjul polariseerub Eesti üha rohkem ning me liigume Ühendriikide poole, kus kasvavad lõhed rahvusgruppide vahel. Lõhesid kasutavad ära nii vaenulikud riigid kui ka Eesti poliitikud, kes kasvatavad nende lõhede peal oma toetust.

Sotsiaalmeedia puhul tuleks säilitada kaine meel nii konservatiivsete kui ka liberaalsete vaadetega inimestel. Paljut kirja pandut tasub võtta kerge skeptilisusega,

Kellel on soovi aga kohvi pealt raha kokku hoida, lugege lihtsalt laia valikut sotsiaalmeediakontosid – äratab üles.

Tagasi üles