Kanepitaim

FOTO: URMAS LUIK / PRNPM/EMF

Riigikogu erakonnad ei poolda Eestis kanepi legaliseerimist ning üksnes mõne partei esindaja väljendab vajadust kanepiga seotud teemadel ühiskonnas debatti pidada, selgub Postimehe arvamustoimetuse päringule laekunud vastustest.

Toimetust ajendas kanepi asjus parlamendierakondade seisukohta küsima kaks hiljutist uudist. Luksemburg teatas eelmisel nädalal, et legaliseerib esimese Euroopa riigina kanepi tootmise ja tarbimise, ning kutsus üles ka teisi Euroopa Liidu liikmesriike lõdvendama oma narkopoliitikat. Samal ajal on pälvinud Eestis tähelepanu Kalamajas tegutsev ning teadaolevalt riigi ainuke seaduslik kanepifarm. Nimelt ei ole tööstuslik kanep Eestis keelatud.

Kalle Muuli (Isamaa)

Kalle Muuli

FOTO: Kaupo Kikkas

Ma ei poolda kanepi legaliseerimist. Eesti Arstide Liidu hinnangul ei ole kanepi legaliseerimise pooldajate argumendid meditsiiniliselt põhjendatud ja tegemist on tervisele ohtliku uimastiga. Eesti Arstide Liit on vastava seisukoha koos põhjaliku argumentatsiooniga esitanud riigikogule kirjalikult 2017. aastal ja ei ole vähimatki põhjust Eesti arstide esindajate väidetes kahelda.

Oluline on ka see, et 2018. aastal Turu-uuringute ASi läbi viidud avaliku arvamuse uuringu kohaselt on kanepi legaliseerimise vastu 79 protsenti Eesti kodanikest. Meelemürkide kasutamisest tekkiva kahju peab solidaarse ravikindlustussüsteemi ja riigikassa kaudu lõpuks kinni maksma kogu rahvas, seepärast on ühiskonnal ka õigus ja kohustus end selle kahju eest seadustega kaitsta.

Kuna oma selget ja kindlat vastuseisu kanepi legaliseerimisele on alles hiljaaegu väljendanud nii kõrgema meditsiinilise haridusega spetsialistid kui ka valdav enamus rahvast, siis ei pea sel teemal alustama uut diskussiooni. Peamine on, et Eesti rahvas oleks terve ega tarvitaks tervisele ohtlikke aineid.

Jaak Madison (EKRE)

Jaak Madison

FOTO: Marko Saarm

Kanepi legaliseerimine on ühiskondlik eksperiment, millel on ettenägematud tagajärjed. Me leiame, et meelemürkide seadustamine ei ole see valdkond, kus meie riik peaks juhtrolli haarama. Pealegi, Eesti ühiskond on avalike arvamuse küsitluste järgi ülekaalukalt kanepi legaliseerimise vastu, kusjuures kõigis vanuse-, sissetuleku- ja haridusgruppides.

Tõnis Mölder (Keskerakond)

Tõnis Mölder

FOTO: Priit Simson

Praeguses situatsioonis, kus narkootikumide tarvitamine on Eestis suur probleem, ei saa Keskerakond kuidagiviisi toetada kanepi legaliseerimist. Statistika järgi sureb Eestis narkootikumide üledoosi tõttu aastas keskmiselt 120 inimest ning paraku oleme selle näitajaga Euroopas esirinnas.

Meie arvates võib kanepi legaliseerimine tuua pigem kaasa kangemate narkootikumide suurema leviku ja tarbimise. Arvestades meie rahva tervisenäitajaid ja HIV suurt levikut Eestis, ei ole otsus kanep legaliseerida kuigi põhjendatud.

Küll aga peame oluliseks ja vajalikuks arutelu, mis puudutab nii ravikanepi kui ka tööstuskanepi kasutamist Eestis. Viimast kasutatakse palju nii ehitus-, toiduaine- kui ka riidetööstuses, mistõttu tuleks selle kasvatamist pigem soodustada. Arvestades, et tegemist on igati legaalse tegevusega ning üha kasvava põllumajandusharuga.

Isiklikult pean tähtsaks debatti teemal, mis puudutab ravikanepi kättesaadavuse parandamist. Hetkel on küll raviarsti otsusega ravikanepi tarvitamine lubatud, samas on vähe neid arste, kes seda vajadusel patsiendile ka reaalselt välja kirjutaksid.

Sügisesel istungjärgul on riigikogul kavas arutada enam kui 1000 inimese pöördumist, mis puudutab kanepi legaliseerimist Eestis, eelkõige majandusliku kasumi eesmärgil. Hetkel on tunnetus selline, et enamik Eesti erakondi kanepi legaliseerimist pigem ei toeta.

Kajar Kase (Reformierakond)

Kajar Kase

FOTO: EFTA

Reformierakonna valimisplatvorm enne riigikogu valimisi seda teemat ei käsitlenud. Seisukoha kujundamiseks tuleb kindlasti kuulata selle teema eksperte, kes seni pole kanepi legaliseerimist toetanud, ning jälgida tähelepanelikult maailmas toimuvaid arenguid.

Riina Sikkut (SDE)

Riina Sikkut

FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Eutanaasia, kanepi legaliseerimine, autojuhtimine väikese joobega jne on küsimused, mis mõnes ühiskonnas on reguleeritud ühtmoodi, mõnes teistmoodi ning kerkivad aeg-ajalt teatud sündmustega seoses teravamalt üles. Kanepi legaliseerimine Kanadas ja tööstusliku kanepi toodete müümine Eestis on toonud kanepi legaliseerimise teema taas päevakorda. Kahtlemata vajavad need küsimused avalikku arutelu.

Sõltuvust, tervisekahju ning ühiskonnale kulu tekitavate ainete tarvitamine on üldjuhul reguleeritud ning soovitakse kahju vähendada. Näiteks alkoholi- ja tubakatarvitamisega kaasnevaid ühiskondlikke kulusid püüame Eestis vähendada.

Kanepi legaliseerimine ilmselt suurendaks selle kasutamist ja sellega seotud riske. Seega peaksid muudatused olema hästi läbi kaalutud ning peaksime olema valmis riskide maandamiseks, näiteks tervishoius, sisejulgeolekus, tarbijakaitses jne.

Enamasti jõuab kanepi legaliseerimise arutelu kiiresti raviotstarbel kasutamise ja isiklikuks tarbeks lubatava koguse reguleerimiseni. Ilmselt on ka Eestis need kaks esimest asjaolu, mida arutada ja vajadusel õigusruumi muuta. Raviotstarbel ja valu vaigistamiseks saavad arstid kanepit või sellel põhinevaid tooteid välja kirjutada, kuid seda kasutatakse väga vähe. Arstid on seni olnud kriitilised kanepi legaliseerimise suhtes – toonud välja just psühholoogiliste haiguste vallandumise riski ning selle, et ka raviotstarbel kasutatavale kanepile on tänapäeval sageli olemas alternatiivid.

Igatahes peab arutelu olema teadmispõhine ja eksperte kaasav ning muudatuste tegemine ilmselt järkjärguline, koos võimalike riskide maandamiseks vajalike tegevustega.

Tegemist on minu seisukohaga, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal pole ühist arvamust kujundatud.