Päeva karikatuur

FOTO: Urmas Nemvalts

Selleks pole tarvis külastada Amsterdami maalilisi kanaliäärseid, et tunda linnaõhus ikka ja jälle teatavat «pikantset» lõhna. Piisab Tallinnast või Tartustki.

Kanep, hoolimata oma jätkuvast ebaseaduslikust staatusest, kuulub tänapäeva alternatiivlinnaruumi nii nagu kästitööõlu või kümneeurone gurmeeburger. Endalegi üllatuseks võib kas või Balti jaama lähedusest leida butiike, mille sortiment ei erine välisel vaatlusel ühestki Hollandi coffeeshop’i omast.

Läänemaailm on jõudnud teelahkmele, kus pool sajandit püsinud selge vastuseis kanepi suitsetamisele on murenemas. Möödunud nädalal teatas kahe Euroopa hiiu – Saksamaa ja Prantsusmaa – vahel paiknev Luksemburg, et asub kanepit legaliseerima. Faktiliselt on ta olnud legaalne juba pikka aega Hollandis ning suuremal või vähemalt määral ka mitmes Lääne-Euroopa omavalitsuses. Niisamuti on ta seaduslik Kanadas, Uruguais ja mitmes USA osariigis.

Eestis väljendub see laine nn CBD-butiikide näol, mis müüvad kanepit selle peamise psühhotroopse toimeaine THC ehk tetra­hüdro­kannabi­noolita. Oma palderjanilaadne mõju on tollelgi kaubal. Ent – nagu näitab eelmainitud riikide kogemus – on ta sisuliselt esimene samm legaliseeruva turuosa hõivamiseks.

Nendest arengutest hoolimata pole Eestis kanepi teemaga poliitilisel tasandil sisuliselt tegeletud. Kõneisikuteks on neis küsimustes enamasti politseinikud, kes muud ei saagi nentida, kui et narkootikumid on meil illegaalsed ja sestap hoidke neist eemale. Tõsi, Eestimaa Roheliste erakond on ainsa poliitilise jõuna avaldanud avalikult toetust kanepi legaliseerimisele.

Tänase lehenumbri jaoks küsisime aga parlamendierakondade arvamust, sest sügisistungjärgul ootab neid rahvaalgatuse korras esitatud ettepanek kanep seadustada. Nagu võite arvamuskülgedelt lugeda, riigikogus esindatud erakonnad seda ei toeta. Eelkõige kutsutakse inimesi üles elama tervelt ja mitte tegema endale meelemürkidega liiga. Sellele on raske vastu vaielda, kuid paraku eirab see meie ümber toimuvaid muutusi.

Tahame seda või ei taha, kuid mustjashallil turul on kanep vägagi kättesaadav. Seejuures pole pruukijad tingimata asotsiaalsete eluviisidega, vaid igati heal elujärjel inimesed.

Tahame seda või ei taha, kuid mustjashallil turul on kanep vägagi kättesaadav. Seejuures pole pruukijad tingimata asotsiaalsete eluviisidega, vaid igati heal elujärjel inimesed. Paljud ei pelga oma harjumusi enam ka avalikult tunnistada.

Valitsuse esimese saja päeva suurim saavutus oli alkoholiaktsiisi langetamine. Selle poliitloogika järgi on rahvatervise ja majanduskasu vahel selge tasakaalupunkt. Kui vägagi surmavaid alkoholi ja tubakat on võimalik reguleerida, küllap on selleks viise ka kanepi puhul.

Selles küsimuses ei maksa astuda radikaalseid samme, kuid diskuteerida tuleb. Eestis on narkomaaniaga suuri probleeme, ent fentanüüli ja kanepi samasse patta pistmine ei aita meil seda kuidagi lahendada. Liiati ei piirdu ilmselt legaliseerimisega üksnes Luksemburg. Peame olema valmis selleks, et legaalne kanep jõuab meie piiridele üha lähemale. Kus ta on õigupoolest praegugi – kehtib ju Euroopa Liidus kaupade ja inimeste vaba liikumine, olgugi et mööndustega.