Graafika: Alari Paluots

FOTO: Alari Paluots

Kas tahame Vene propagandakanalitega ümber käia rohkem nagu soomlased või rohkem nagu lätlased ja leedulased? Mitte et põhja- ja lõunanaabreid oleks põhjust paremusjärjestusse seada – väärt liitlased mõlemad –, kuid nende püüded tulla toime kanalitega nagu näiteks Sputnik on erinevad.

Lätis ja Leedus on mindud keelamise teed. Nagu tänasest lehest võib lugeda, piiras Leedu juuli keskpaigas ligipääsu Sputniku lehele, sest too kasutas autoriõigusi rikkudes arvukalt kohaliku rahvusringhäälingu materjale, Lätis blokeeriti aga sama kuu lõpus Euroopa Liidu Vene-sanktsioonidele viidates veebiportaal baltnews.lv, kuna portaal oli tunnistanud kuulumist infoagentuurile Rossija Segodnja.

Samal ajal lubatakse Soomes needsamad Sputnik ja Rossija Segodnja valitsusasutuste pressikonverentsidele.

Eesti on olnud ses asjas kuskil vahepeal, kuid nüüd kaalub riik võimalust võtta lõunanaabritest eeskuju. Mõttele annab hoogu juurde Eesti-vastase propaganda paljastamise ja analüüsiga tegelev Propastopi blogi, mis kogub veebis allkirju, et parlament töötaks välja õigusliku raamistiku, kustutamaks domeenil.ee tegutsevaid võõrriigi toetatud veebilehti.

Tundub, et ametkondades ja poliitikute seas mõistetakse hästi teema komplitseeritust ega peljata näidata umbusku plaani toimivuse suhtes. Puhtalt nii-öelda eetrikeeluga muret kindlasti ei lahenda. Telekanali kaabellevist välja puksimise järel jälgitakse seda interneti vahendusel, kõiki kanaleid – mis iganes vormis need eksisteerivad – niikuinii blokeerida ei õnnestu, pealegi on hübriidsõda ammuilma paljuski ühismeediasse kolinud.

Vene propaganda on Eesti riigile vaieldamatult ohtlik ja Kremli kontrolli all olevad kanalid ühiskondliku tähtsusega teema. Sedakaudu loobitavate valede vastu tuleb seista nii ühiskonna sidususe hoidmise kui ka Vene vaba ühiskonna toetamise nimel.

Küll aga peaks Eesti valitsusasutused ja poliitikud kasutama oma õigust mitte käsitleda meediaväljaannetena head ajakirjandustava eiravaid toimetusi ja sellele toetudes vältida nendega suhtlemist. Kahjuks tuleb nentida, et sellesse hoiakusse on tekkinud poliitikute seas lausa valitsuskabinetini ulatuv pragu. Meenutagem siinkohal siseminister Mart Helme mõne aja tagust usutlust Baltnewsile, mida nimetatud väljaanne eksklusiivintervjuuna reklaamis.

Vene propaganda on Eesti riigile vaieldamatult ohtlik ja Kremli kontrolli all olevad kanalid ühiskondliku tähtsusega teema. Sedakaudu loobitavate valede vastu tuleb seista nii ühiskonna sidususe hoidmise kui ka Vene vaba ühiskonna toetamise nimel. Ent võideldes tasub alati proovida säilitada külm pea ja rahulik meel, selmet rapsida ja tekitada niiviisi soovimatuid tagajärgi. Soomlased näikse seda kunsti propaganda käsitlemisel hästi valdavat, mistap tasuks nende praktikat jälgida vähemalt samasuguse põhjalikkusega kui lätlaste ja leedulaste oma. Rahulikkus on muu hulgas küllalt võimas heidutus, sest see näitab meid enesekindlana, mida Eesti riik ju kahtlemata ongi.