Rahatasku

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Tulemusnäitajate täitmine mõjutab vaid väiksemat osa kõrgkooli eelarvest, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak vastusena Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi kriitikale.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

4. augustil (paberlehes 5. augustil – toimetus) Postimehes ilmunud Kristjan Oadi arvamusartikkel kõrgkoolide tulemusrahastamisest toob lugejate ette väära teemapüsituse, nagu sunniks riik ülikoole õpetama välismaalasi tasuta. Keskmiselt 70 protsenti avalik-õiguslikes ülikoolides ingliskeelsetel õppekavadel õppivatest välisüliõpilastest maksab õppimise eest. Välisüliõpilaste meelitamiseks loodud stipendiumide hulk järjest väheneb, kuna Eesti kõrgharidusruum on muutumas rahvusvaheliselt üha atraktiivsemaks.

Väiksema tasu eest või tasuta õpetamine on põhjendatud neis valdkondades, kus Eestis napib töökäsi või ei ole piisavalt tudengeid, et säiliks õpe ja akadeemiline järelkasv. Heaks näiteks on IKT õppekavad, kus suur osa lõpetajatest on leidnud töö Eestis, või näiteks filosoofia magistriõpe Tartu Ülikoolis, mis tuli muuta Eesti üliõpilaste vähese huvi tõttu ingliskeelseks. Vastasel juhul riskiksime sellega, et vähem populaarsed õppekavad suletakse ning kaob ka eesti üliõpilastel näiteks filosoofia õppimise võimalus Eestis.