Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/26/6592827t1h2dc3.jpg)
/nginx/o/2019/07/27/12413694t1hb18e.jpg)
Kui politseinikud või Rahvuskaardi sõdurid taovad nuiaga pähe asfaldil lebavat sagris juustega tüdrukut, ei pane nad tähelegi, et taovad naelu Putini kirstu, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin.
20. ja 27. juulil ning 3. augustil Moskvas toimunud protestiaktsioonid andsid märku Venemaa ühiskonnas aset leidnud muutustest. Paljud on sel puhul esitanud küsimuse: miks just Moskva linnaduuma valimised 2019. aastal kujunesid muutuste ja tormiliste sündmuste vallapäästjaks?
Viimati valiti Moskva linnaduuma saadikuid 2014. aastal, mil valimas käis ainult 20 protsenti valijatest, ning valitud 45 saadiku nimed on tänaseks peaaegu täielikult unustusse vajunud. Niisiis, viie aasta eest inimestel huvi valimiste ja saadikute vastu ei olnud. Kuid 2019. aastaks oli kõik muutunud.