Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Neeme Raud Ameerika elust: relva omamine kui võõrandamatu inimõigus (7)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Protestijad.
Protestijad. Foto: JOE RAEDLE/AFP

Selleks, et relvade teemal Ameerikas midagi päriselt muutuks, on vaja sõna otseses mõttes tektoonilist nihet ameeriklaste mõtlemises, kirjutab ajakirjanik Neeme Raud. 

Ameerika politoloog Robert Kagan kirjutas sellest 2003. aastal – kui USA oli alustanud sõda Afganistanis ja Iraagis – lausa raamatu: ameeriklased on Marsilt, eurooplased Veenuselt. Kagan räägib ameeriklaste suhtumisest sõtta ja valmisolekust – kui vaja – ka ise sinna minna. «Siin on USA ja Euroopa teed lahknenud,» kirjutab ta. Nagu ka valmisolekus riike relvastada, teha suuri kulutusi kaitsele.

Kindlasti ei ole ameeriklased meist loomult sõjakamad. Ei, kindlasti mitte. Aga militaar- ja relvateemadel on meie suhtumine väga erinev, võin kinnitada.

Seepärast jääbki Euroopas USAs toimuvatest massitulistamistest kuuldes sageli mõistetamatuks, nagu selgi nädalal, miks seal siiski relvade kontrollimise asjus midagi ei tehta. Vaja on ehk väikest selgitust.

Kui eestlastele USAd näitan, rõhutan alati esimese asjana, et nad on saabunud Uude Maailma ja seega euroopalikud mõttemallid ei kehti. Osa eestlasi on ausalt tunnistanud, et on segaduses: mis siis Ameerikas nii erinevat on? Väliselt oleme ju üsna sarnased, nagu on ka meie riigid oma üldiselt välisilmelt – kõik ju üks läänemaailm, mis ongi muutumas üha üheülbalisemaks. Aga kui vaadata inimeste sisse, nende mõtlemisse, elufilosoofiasse, selgitan, on meil selgeid erinevusi. Ja relvade teema on üks eredamaid näiteid, kus neid erinevusi näha võib.

Tagasi üles