Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Edward Lucas: me saame Moskva ja Hongkongi protestijaid aidata (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Meeleavaldajad Hongkongis
Meeleavaldajad Hongkongis Foto: EDGAR SU/REUTERS

Nad on vaprad. Nende vaenlased on jõhkrad argpüksid. Ja meie oleme abitud, kirjutab BNSi kolumnis Briti ajakirjanik Edward Lucas. 

On kerge langeda meeleheitesse, vaadates märulipolitseid Moskvas valimiste võltsimise vastaseid meeleavaldusi maha surudes peksmas oma kumminuiadega ühe meeleavaldaja jalgu. Hongkongi politsei viib samal ajal ellu samasuguseid vägivaldseid repressioone väidetavalt autonoomses endises Briti koloonias. Maailm vaatab pealt, aga ei tee midagi. 

Me ei ole siiski abitud. Alustuseks saame üritada kindlaks teha pahategijaid. Hiina režiimil on oma kodumaine jälgimistehnoloogia koos mahukate andmebaaside, keerukate algoritmide ja kõikjaletungivate kaameratega.

Bellingcati uurijad on aga näidanud, et igaüks, kellel on lahtine pea ja ja arvuti, saab teha midagi sarnast üksnes avalikest allikatest informatsiooni kogumise ja analüüsimise teel. Võimud Moskvas kardavad seda - politseijuhid on käskinud oma alluvatel kustutada sotsiaalmeediast kõik isiklikud fotod. Kõige hiljutisematel meeleavaldustel kandsid mõned politseinikud suusamaske ning eemaldasid eraldusmärgid oma kurjakuulutavatelt «Tähesõdu» meenutavatelt vormirõivastelt.

Ainuüksi mõnede nimede ja nägude kokkuviimine on juba algus. 

Samas on olemas palju fotosid vägivallast eelmistel meeleavaldustel ja kuumal Moskva suvel võivad politseinikud aeg-ajalt endalt kiivri peast võtta. Meeleavaldajad võivad üritada välja uurida ka nende ohvitseride nimed, kes neid üle kuulavad ja ähvardavad, teiste seas ka nende omi, kes ähvardavad maha lõigata nende kinnipeetavate sõrmed, kes keelduvad sõrmejälgede andmisest.

Hongkongis on meil piisavalt videomaterjali valgesse riietatud ja keppe kandvatest maffialiikmetest, kes paistavad võtvat enda kanda üha suurema rolli võimude plaanides lämmatada sealsed demokraatiameelsed meeleavaldused. 

Ainuüksi mõne nime ja näo kokkuviimine on juba algus. Ka vähene asjaosaliste nimede ja tegude avalikustamine kaotab rõhujate täieliku karistamatusetunde. Isegi kahtlusesädeme tekitamine nende peades oma tegude pikaajaliste tagajärgede kohta on parem kui mitte midagi. 

Seejärel saame üles otsida ja karistada nende ülemusi. Löömamehed Moskva tänavatel võivad varjata oma isikut, kuid me teame ikkagi, kes vastutab linna julgeoleku eest, ja vastutavaid ametnikke siseministeeriumis ja teistes valitsusasutustes.

Kurikuulsat Serhi Kusjukki, kes Ukraina märulimiilitsa Berkut juhina vastutas korralduste andmise eest rünnakuteks meeleavaldajate vastu Maidanil 2013. ja 2014. aastal, on märgatud koordineerimas politsei tegevust meeleavaldajate vastu Moskvas. Ta ei ole ainus isik, kelle vastu me peaksime huvi tundma.

Kõigile neile isikutele on võimalik pärast tuvastamist sanktsioonid kehtestada. 

Me peaksime paluma oma valitsustel anda luureteenistustele juhised koostada ja avaldada üksikasjalikud graafikud, mis näitavad, kes võimustruktuurides on vastutavad meeleavaldajate vastu vägivalla kasutamiseks käsu andmise eest; kes on prokurörid, kes neile valesüüdistusi esitavad; ja kes on kohtunikud, kes neid võltsitud tõendite alusel süüdi mõistavad. Samuti tuleb välja tuua, kes on vanglatöötajad, kes oma vange väärkohtlevad. 

Kõigile neile isikutele on võimalik pärast tuvastamist sanktsioonid kehtestada. Kas neil on läänes varasid? Ehk pangakonto Austrias või villa Hispaanias? Neid saab külmutada. Meil on Suurbritannias uus tööriist nimega «Selgitamata vara määrus» (UWO), mida me saame rakendada inimeste vastu, kellel on varad, mida nad ei saanud endale ametliku palga eest hankida. 

Isegi kui neil puuduvad tuvastamatud varad, reisivad need ametnikud (ja nende pered) vaba aja veetmiseks välismaale. Korrumpeerunud valitsuse teenimine on karm töö ja nad vajavad lõõgastumist. Me saame sundida neid alaliselt oma puhkuseplaane ümber mõtlema. Neid ootab vennalik Valgevene, kuid viisakeeld keelaks neile kõik tulevased reisid Euroopa Liitu, Põhja-Ameerikasse ja liitlasriikidesse. Need inimesed võivad avastada, et nende krediitkaardid lõpetavad toimimise ka mujal välismaal. 

Me võime olla küll laisad, aga me ei ole abitud. 


Edward Lucas on rahvusvaheliselt edukate raamatute «Uus külm sõda» ja «Pettus» autor ja ajakirjanik. Ta töötab Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresidendina.

Märksõnad

Tagasi üles