Veiko Lukmann: pooliku harjavarre meetod arhitektidele ja harrastajatele

Trepp, trepikoda, käsipuu, trepiastmed Foto Arvo Meeks/Valgamaalane FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Ratastoolis liikuva inimese ja triatleedi vahele jääb terve palett erinevaid liikumisvõimeid. Inimeste lihasjõud ja liigeste seisund on erinev. Suurt osa sellest vahepealsest rahvast saab aidata niisuguse lihtsa ja järeleproovitud tehnilise vahendiga nagu käsipuu. Kahjuks ei ole teadmine asjaolust, et käsipuu aitab inimest, eriti levinud, kirjutab Veiko Lukmann.

1. augusti Postimees avaldas ehmatava pealkirjaga loo sellest, et vanurid kukuvad end kodus surnuks. Sama päeva lehe juhtkirja andmetel kukkuvat end Eestis surnuks keskeltläbi sada inimest aastas. Suuremalt jaolt on tegu üksi elavate pensioniealiste inimestega. Viga saab kukkudes igal aastal aga ligi 75 000 inimest ja nende ravimiseks kulub 23 miljonit eurot, vanainimeste puhul tähendab see tihtilugu haiglavoodis lamamist.

Olles viimase kuue aasta jooksul järk-järgult omandanud sügava liikumisraskuse, on see avanud minu jaoks uusi perspektiive raskusjõu ja liikumistakistuse koosmõjus. Niisiis olen iga sammu tehes väga teadlik vaibanurkadest, kivikestest ja erineva hõõrdejõuga pindadest. Kukkumises olen seni olnud suhteliselt osav, aga mõistan, et hõredamate luudega ja üldfüüsiliselt nõrgema inimese kukkumine võib kaasa tuua tõsisemaid tagajärgi.