Peeter Espak: kas teadus on majandusliku kasu instrument?

Peeter Espak Foto: Margus Ansu / Postimees

Meil võivad olla maailma kõige paremad ajud, aga kui riik toimib plaanimajandusliku ning turumajandust mitte arvesse võtva struktuurina, ei jõua see teadus mitte iialgi majandusse, kirjutab orientalist Peeter Espak.

Viimastel aegadel on debatis teaduse ja kõrghariduse üle esil kaks peamist teemat. Esmalt kõrghariduse ingliskeelseks muutmise debatt ning sellele järgnenud laialdasemalt päevapoliitilise võitluse tandrile kolinud teaduse rahastamise teema. Üks kitsas osa arvajatest seostab ingliskeelset kõrgharidust ühemõtteliselt kõrge kvaliteediga ning eestikeelset kehva taseme, mandumise ja kolklikkusega. Sama suhtumine on välja kujunenud ka arutelus selle üle, mida peaksime siiski kohapeal õpetama ja uurima. Kas esiplaanile seada Eesti riigi ja rahva huvid või lähtuda planetaarsest kogu inimkonna perspektiivist, kus Eesti teadus- ja kõrgharidusmaastik on üks imepisike mutrike, kuhu kohustub riik investeerima inimliigi vajadustest lähtuvalt ilma kohapealset päris vajadust kaalumata.

3 mõtet

• Riigi ja rahvana kestmiseks peame suutma luua olukorra, kus tipptasemel rahvusvaheline teadus, mis saab väljenduse just eesti keeles, hõlmab meie ülikoolis olulisimad maailma baasteadused sõltumata rahalisest küljest.
• Me ei tohi tekitada olukorda, kus riik hakkab kahjulike meetmetega garanteerima mingi hääbuva ja väheinnovaatilise sektori ellujäämist plaanimajanduslike innovatsioonikavade abil.
• Vaja on lahendada juba aastaid kestnud teaduse ja kõrghariduse alarahastamisega seotud kaos ja süsteemitus.