Karl-Eduard Salumäe: polariseeriv ralli

Neste Rally kolmas päev. Ott Tänak. Foto: Sander Ilvest

Unustage ära Mart Helme prahvatused ja lament nende ümber – ralliblogi lööb selliseid uudiseid loetavuselt pika puuga. Isegi müstik Vanga väidetavad ennustused pole sama populaarsed.

Ent nii nagu poliitikas toimuva asjus, ei valitse ka autoralli suhtes rahva seas üksmeel. Neil, kes on niikuinii rallifännid, on praegu ühes Ott Tänakuga kuldaeg, kuid need, kes pole mootorisporti kunagi jälginud, ohkavad uudisteportaale avades üha kuuldavamalt. Mõni ütleb otse, et tal on sellest oksendamiseni.

Ega kõigile peagi sama asi meeltmööda olema, isegi kui omad võidutsevad. Küll aga võiksid mittemeeldimise põhjused olla adekvaatsed. Eriti kui too miski on nõnda paljusid kaasmaalasi nii tugevalt haaranud.

Eesti üks sõnakamaid poliitikuid (mitte Helme) ütles näiteks aastate eest, et tema meelest on mootorisport barbaarne. Kui ta pidas silmas keskkonnaaspekti, siis on tema arvamust raske muuta, sest see spordiala vaieldamatult kulutab taastumatuid loodusvarasid. Kuid mitte mingil juhul ei ole autosport barbarlik sportlaste mõttelaadi järgi.

Söandan väita, et võidusõit on üks enim analüütilist mõtlemist nõudev sport üldse. Vahutavate suunurkade ja ruutus silmadega kiiresti ei sõida. Tipptasemel mootorisport kehastab enesevalitsemise ning kiirete kaalutletud otsuste meistriklassi.

Niisamuti eeldab autospordi jälgimine head analüüsivõimet. Seda muidugi juhul, kui asjaga minnakse süvitsi, mitte ei piirduta Paide rallil «Sõpruse augus», õlleke näpus, lootmisega, et keegi paneb matsu.

Autospordil on palju rohkem kihte kui võhiku pilk suudab haarata.

Kuulus ametivend leidis kord, et rallil pole õieti midagi vaadata, sest erinevalt näiteks rattaspordist ei näe isegi võistlejate füüsilist pingutust. Treenimata silmale ja kõrvale kihutavadki võistlusautod ühtmoodi. Mis sest, et tegelikult pole see kaugeltki nii.

Mõni juht pidurdab hiljem ja kõvemini, teine kasutab teelaiust julgemini ära, kolmas keerab kurvi hiljem sisse, neljas laseb auto rohkem risti, viies on gaasipedaali pruukimisel jõulisem. Teadlikud vaatajad jälgivad kõike seda nagu ka seda, kes sõidab puhtalt ja kes mustalt ehk kes teeb kui palju (väikseid) vigu.

Autospordil on palju rohkem kihte kui võhiku pilk suudab haarata, nende tundma õppimine pakub intellektuaalset väljakutsetki. Küsimus on selles, kas säärane õppimine ette võetakse. Ott Tänaku ja Martin Järveoja edu annab selleks igatahes põhjust.

Alustada võib kas või nii lihtsast asjast kui ralli ja ringrajasõidu erinevuse endale selgeks tegemisest. See on lausa naeruväärne, kui järjepidevalt neid kaht Eestis segi aetakse.