Jaak Aab. 

FOTO: Andrus Peegel

Veerand sajandit Keskerakonna paadis seilanud Jaak Aab (59) on näidanud, kuidas julge hundi rind võib olla ühel hetkel rasvane ning kui õnn pöördub, valusaid haavleid täis. Tagasilöökidest hoolimata hoiab kunagine Võhma linnapea praegu riigihalduse ministrina töötades valitsusliikmeid sisuliste teemadega rakkes ka südasuvel. Olgu parasjagu käsil Tallinna-Helsingi tunneli arutelu või kava, kuidas riigiasutusi liita.

Sel nädalal püüdis Aab ühe esimese – kui mitte seni ainsa – ministrina anda ratsionaalse vastuse soomerootslasest ärimehele Peter Vesterbackale Tallinna-Helsingi tunneli asjus, öeldes, et nii kiiresti pole tunnelit Tallinna ja Helsingi vahele lihtsalt võimalik ehitada. Eestis vajab selline arendus riigi eriplaneeringut ja see võtab kauem aega.

«Kui arendajal on kaalukad argumendid, siis tuleb neid kindlasti kaaluda. Ja kindlasti ei taha ma jätta muljet, et arendaja ja riik loobivad teineteise pihta mingisuguseid granaate,» sõnas minister neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, jäädes kahe jalaga maa peale ja kiitmata takka unistaja plaanile.

Tema riigiasutuste ühendamise kava sai valitsuselt sel nädalal rohelise tule, ehkki küsimusi on ka siin õhus mäekõrguselt rohkem kui vastuseid. Siht silme ees, on julge lubaduski välja antud: reform peaks tehtud saama kolme aastaga. Riigireformi põhieesmärk on teha vähemate ressurssidega paremat tööd, on minister öelnud. Riigitöötajate hirme koondamise ees üritas ta «ahutada Reformierakonnale vastandudes: «Ma tuletan meelde, et oli üks valitsus, kes kirjutas vastavatele ministeeriumitele, asutustele jne ette protsendid, kui palju pidi koondama. Reformierakonna juhitud valitsus. Meie seda kindlasti ei tee.»

Kuidas täpsemalt tegutsema peaks, otsustab Aabi sõnul iga ministeerium ise. Ja selles, et Aab ministeeriumite ametnikke usaldab, ei näi kahtlust olevat. «Austas, hindas ja usaldas ametnikke, oli positiivne, aga mõtles ka ise ja talle ei pidanud tegema kõike puust ette ja punaseks, vaid ta oskas ka ise sõnu seada. Ta julges teha ka ebameeldivaid otsuseid ja ajas õiget asja, millesse uskus,» meenutas üks ametnikuna töötanu aega, mil Aab oli Ansipi esimese valitsuse sotsiaalminister. «Kui oli vaja, siis veenis fraktsiooni ümber, mitte ainult ei järginud pimesi sealseid juhiseid,» lisas ta.

Jaak Aab on näidanud, kuidas julge hundi rind võib olla ühel hetkel rasvane ning kui õnn pöördub, valusaid haavleid täis.

Sotsiaalministri ametile järgnes töö riigikogus ning mitme aasta pikkune paus poliitikast. «Pärast naisest lahutamist jooksin omadega veidi ummikusse,» tunnistas ta 2016. aasta intervjuus Postimehele. Riigikogulase ametiaja lõppedes tõmbas praegune minister enda sõnul «juhtme välja» ja «passis niisama» ning läks 2012. aastal 52-aastasena kolmeks aastaks Soome eraettevõttesse konsultandiks. «Mõtlesin järele, mida oma eluga edasi teha,» ütles ta.

Poliitikasse tõid ta tagasi Keskerakonnas võimupöörde organiseerinud Kadri Simson, Mailis Reps ja Jüri Ratas. 2015. aasta kevadel pakkus Simson talle riigikogu nõuniku kohta. «Ja kuna mul oli Soomest kopp ees, tulingi mullu mais Eestisse tagasi, Keskerakonna riigikogu fraktsiooni nõunikuks,» meenutas Aab kunagises intervjuus.

Peagi sai temast Keskerakonna peasekretär, kelle kirjeldamisel kasutati teatud ringkondades väljendeid nagu «Keskerakonna Rosimannus», «varisekretär», «Exceli-mees», «võimuvahetuse arhitekt». Taavi Rõivase teise valitsuse kukutamise järel sai temast Jüri Ratase valitsuse riigihalduse minister. Riigireformi vedajana näis kõik ülesmäge minevat, kuni alkoholi tarvitamise jääknähtudega vahele jäänud minister teatas 17. aprillil 2018 tagasiastumisest.

Nüüd on ta riigi tüürimise juures tagasi. Et Ratas Aabi ka oma teise valitsusse riigihalduse ministriks tõi, näitab suurt usalduskrediiti ja usku teise võimaluse andmisse. Seda tuleb hinnata, kahe jalaga maa peal.