:format(webp)/nginx/o/2019/07/30/12421700t1hcc07.jpg)
Soome ja Ungari vahel lahvatanud pigem ühekülgne sõnasõda sai jätku nädalavahetusel, kui Ungari peaminister Viktor Orbán pidas järjekordse kõne Ungari-Rumeenia piiril Tusványosi festivalil. Orbán süüdistas soomlasi silmakirjalikkuses, tuues välja väidetavaid vigu Soome õigussüsteemis.
Kogu tüli lahvatas Soome soovist nõuda, et Poola ja Ungari tegeleksid probleemidega, mis on juba pikemat aega olnud Euroopa Liidus esil. Kõige aktiivsemalt on vastu hakanud Ungari, kes on nii meedia vahendusel kui ka poliitikute kaudu soomlaste kohta kriitikat jaganud.
Soome poolelt on jäänud vastus lahjaks, kuna enamik ministreid on puhkusel. Välisminister käis küll Yle diskussioonisaates «A-studio», kuid ka seal jäi kõlama, et Ungari käitumine ei ole normaalne suhtlus.
Soomes on tulnud signaale, et riik peaks ametlikult vastama Ungari kriitikale ning oma osa peaks andma ka Euroopa Liit. Soome Euroopa ministri Tytti Tuppuraiseni sõnul on Soome ja Ungari suhted endiselt head.
Tekkinud on veider olukord, kus ühelt poolt räägivad nii Soome kui ka Ungari esindajad, et riikidevahelised suhted on head, kuid samas peab Ungari peaminister kõne, kus väidab, et just Soomel on probleeme õigusriigiga.
Soome valitsusel ei jää muud üle kui Ungari kriitikale vastata ning seda lähemal ajal. Muidu võib tõesti tekkida olukord, kus Ungari retoorika jääb domineerima ning Soomel on raske taas sõna sekka öelda.
Ungari ja Poola probleemidega tegelemine pole aga uus teema, mille soomlased on nüüd oma hammaste vahele võtnud. Probleemid on esil olnud juba pikemat aega, aga kaks eelmist eesistujariiki, Rumeenia ja Austria, ei tegelenud nendega. Soome lihtsalt hakkas tegelema millegagi, mis oli Euroopa Liidu n-ö to-do nimekirjas juba ammu.
Ungari ja Soome sõnasõjas on oluline ka vaadata, milliseks jääb Eesti välispoliitika.
Kui palju üldse Soome sellega tegeleda jõuab, ei oska keegi öelda, kuna eesistujariik tegeleb mitme Euroopa Liidule tähtsa küsimusega. Kuid arvestades, et Euroopa Liit kaebas Ungari hiljuti kohtusse, ei saa seda probleemi enam vaiba alla matta. See peab varem või hiljem saama lahenduse.
Ungari ja Soome sõnasõjas on oluline ka vaadata, milliseks jääb Eesti välispoliitika. Pikka aega keskendus Eesti välispoliitika Põhjamaadele ja Soomele, kuid praeguse valitsuse ajal on hakatud üha enam vaatama Visegrádi riikide poole. Eks aeg näitab, kas peame valima ühe või teise poole või suudame jääda sel teemal neutraalseks, mis on tõenäoliselt peaminister Ratase suurim soov.
/nginx/o/2019/07/15/12369069t1h5e7b.jpg)