Iraanlased põletamas Teheranis USA lippu islamirevolutsiooni 40. aastapäeva pidustuste ajal. 

FOTO: ATTA KENARE/AFP/Scanpix

Lähis-Idas toimuv pole pelgalt konflikt USA, Saudi Araabia (ühelt poolt) ja Iraani (teiselt poolt) vahel. Selles on ka kaudsed mängijad - Venemaa ja Hiina, kirjutab Tartu Ülikooli Vana-Lähis-Ida uuringute vanemteadur Vladimir Sazonov. 

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Süüria, Iraak, Palestiina-Iisraeli konfliktid pole ainsad valukohad Lähis-Idas. Ainuüksi Pärsia lahe piirkond on tekitanud 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses hulgaliselt konflikte ja pingeid. Üks pikaajaline vastasseis on 40 aastat kestnud Pärsia lahe külm sõda, kus peamised osalised on Iraan ja Saudi Araabia, kes võitlevad domineerimise eest Lähis-Idas. Saudi Araabia ja Iraan osalevad mitmetes konfliktis – näiteks kodusõjas Süürias, Jeemenis. Ka Katari kriisis on nad põhilised figuurid.

Olulist rolli Saudide ja Iraani suhetes mängib ka religioosne küsimus, kuna Saudi Araabia taotleb endale sunni maailma liidri kohta, Iraan aga taotleb endale šiiitluse juhtivat rolli. Religiooni kasutatakse ka poliitilistel eesmärkidel. Iraani ja Saudide vastasseisu alguseks võib pidada 1979. aastat, mil Iraanis kukutati monarhia ja kehtestati Iraani Islamivabariik ning Teheran hakkas toetama šiiitlikke relvastatud gruppe väljaspool Iraani. Šiiitlikud liikumised aktiviseerusid Saudi Araabias, Bahreinis ja Kuveidis. Iraani toetusel loodi 1980ndatel Liibanonis Hezbollah.