Illustratsioonfoto roolijoodikust.

FOTO: Eero Vabamaegi /

Ei ole just väga palju aastaid möödas ajast, mil autoga joobespäi sõitmine polnud just heakskiidetud, aga siiski mitte ka liiga palju pahameelt tekitav tegevus. Üks markantsemaid näiteid on Keskerakonna puutumatu poliitik Kalev Kallo, kes tänapäeval kriminaalset joovet vähemalt kaks korda ületavate promillidega proovis Tallinna kesklinnas vägagi ebaõnnestunult teel püsida.

Kallo promillid olid isegi üheksakümnendate lõpu jaoks liiga vänged, ta sai avalikku hukkamõistu, kaotas enam kui aastaks juhiloa ja pidi mitmest erakonnaga seotud ametist tagasi astuma. Aga riigikokku ta jäi – rahvas oli ta sinna üle noatera valinud ja palka oli ka vaja.

Viimase aasta jooksul on saanud avaliku hukkamõistu osaliseks ja kaotanud ameti kaks ministrit, kellel politsei tuvastas seisundi, mida ei saa otseselt isegi joobeks nimetada. Nende veres oli alkoholitase vähemalt kümme korda madalam kui kunagi Kallol.

Jaak Aabi ja Marti Kuusikut ei tohi õigustada, aga võrreldes Kalev Kalloga on nende puhul selgelt näha, et ka ühiskonnas on toimunud muutus. Politsei andmeid analüüsides on muutus näha veelgi selgemalt. Vahele jäänud roolijoodikute osakaal kõigist puhumisest on kukkunud 0,7–0,8 protsendini, samas kontrollide arvult elanike kohta on Eesti Euroopas esireas.

Probleemseid aspekte on siiski mitu: pärast õhtust joomist liiga varakult rooli minejad ning paadunud roolijoodikud, kes ei taha või ei suuda auto ja viina kombinatsioonita elus hakkama saada. Linnas elaval inimesel on alati võimalus võtta takso või sõita ühistranspordiga, ja seda peaks julgemalt kasutama. Enesehinnang, eriti jääknähtude puhul, on enamasti ekslik.

Enesehinnang, eriti jääknähtude puhul, on enamasti ekslik.

Paraku on endiselt väga suur raskes joobes roolijoodikute osakaal: ligi 40 protsenti kõigist roolijoodikuist. Ei ole seda suhet muutnud aktsiisitõusud ega arvukad kampaaniad alkoholi ja roolijoomarluse vastu.

Aga positiivset on ka: alkoholitarbimise uuringutest ja ka politsei avaandmetest joonistub välja, et noored – alla 25-aastased inimesed – tarbivad alkoholi vähem kui varasemad põlvkonnad ning nad lähevad tunduvalt harvem purjuspäi rooli.

1995. aastal tuli ansambel Must Q avalikkuse ette lauluga «Rahvaspordipäev», millest on laenatud ka selle kommentaari pealkiri. Paraku rääkis see elust enesest: «Kui käpp on maas, siis tuju hea, viinad sees ja muust ei tea.» Täna kõlab see eksootilise vaatena minevikku, nagu paar aastat tagasi film «Päevad, mis ajasid segadusse». Eksootikaks võiks see jäädagi ja roolijoodiklus võiks muutuda veelgi haruldasemaks.