Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Liisa Leppik: residentuuri paindumatus viib selle katkestamiseni (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arsti vastuvõtt. Foto on illustratiivne.
Arsti vastuvõtt. Foto on illustratiivne. Foto: unsplash.com

Residentuuri kvaliteedi küsimus võib esmapilgul tunduda väikse huvigrupi probleemina, kuid nii arstiteaduskonna üliõpilaste kui residentide õppest sõltub väga otseselt, kui hea arstiabi meile Eestis homme kättesaadav on, kirjutab psühhiaater Liisa Leppik.

Residentuuri katkestamise peamine põhjus on tõenäoliselt selle vähene paindlikkus. Näiteks puudub Eestis võimalus residentuuri läbida osakoormusega, mis tähendab et resident seisab valiku ees, kas töötada täiskohaga või loobuda residentuurist üldse. Nende residentide jaoks, kes soovivad residentuuriga paralleelselt teadustööd teha, kellel on väikesed lapsed või mõnel muul põhjusel vajadus või soov töökoormust vähendada, tähendab see residentuuri katkestamist.

Muidugi, lapsehoolduspuhkusele on võimalik residentuurist jääda, samuti peatada residentuur ajutiselt teadustöö tegemiseks, ilma et õpinguid alatiseks katkestama peaks. Paljude erialade puhul tähendab aga paariaastane paus vilumuse kadumist, tööle naasta on raske ning valik langetatakse residentuuri katkestamise kasuks. Psühhiaatria on selles mõttes ehk isegi eelisseisus võrreldes mitmete teiste erialadega – ei tahaks olla noore kirurgi või radioloogi nahas, kes peab pärast mitut aastat pausi astuma taas operatsioonilaua või pildimonitori ette.

Tagasi üles