Juhtkiri: kuum ja ohtlik

Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

Euroopat on ka sel suvel tabanud kuumalaine, mis on purustanud ajaloolisi rekordeid. Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni sõnul pole uued «tippmargid» suuremad üksnes murdosa võrra, vaid kohati lausa mitu kraadi. Ka Eestis on nädalavahetusel oodata viimaste päevade leitsaku süvenemist.

Möödunud aasta suvi, mis läks ajalukku kui kõige pikem (137 päeva), näitas selgelt, kuidas meie laiuskraadidel ei oska inimesed kuuma ilma ohtudega päriselt arvestada. Igaüks teab, mida tähendab paarikümnekraadine pakane. Palav ilm seostub aga eelkõige ikka puhkamise ja mõnusa äraolemisega.

Tavapäratu kuum pole ohtlik ainult inimestele ja (lemmik)loomadele. Möödunud aasta nelja suvekuu (maist augustini) jooksul oli eri tüüpi tulekahjusid 30–40 protsenti rohkem kui tavaliselt. Päästeamet tunnistab, et 2018. aasta pani kõigi võimekuse korralikult proovile.

Niisamuti oli see ülejäänud Euroopas, kus tänavugi õhutemperatuur kohati juba üle neljakümne kraadi on tõusnud. Just ekstreemseid ilmaolusid – olgu ülikõrget õhutemperatuuri või ränki torme – prognoosivad kliimateadlased meile tulevikuks aina enam.

Teine ja palju selgemini tunnetatav mõju on kuumal põllumajandusele. Leedu kuulutas juba juuli alguses välja eriolukorra, sest põud ähvardab hävitada poole selle aasta saagist. Olukord on karm ka Poolas. Teadupärast tuleb suur osa siinsegi turu toiduainetest just neist riikidest.

Kuid nende väljakutsete lahendamiseks peavad koos vaeva nägema juba riigid, arvaku nad pikaajalistest kliimamuutustest mida tahes. Lehelugeja, kes täna ja homme – puhkuste ja festivalide tippajal – õues viibib, mõelgu aga eelkõige iseenda ja oma lähedaste peale.

Teadupärast käivad Eestis pidu ja alkohol ikka käsikäes, kuid neil päevadel tuleb vägijoogiga veelgi enam piiri pidada. Niisamuti ka päikese käes peesitamisega, mis sest, et pruuniks saamise päevi justkui loetud arv on.

Need tunduvad iseenesest mõistetavad või lausa patroneerivad soovitused, kuid Tartu Ülikooli uuringu järgi suureneb kõige kuumematel suvepäevadel eakate seas suremus lausa 45 protsenti. Kuumarabanduse võivad saada aga ka noored ja täiesti terved inimesed. Lisaks soodustab kuum ilm õnnetusjuhtumeid, nagu uppumine.

Riigis, kus ka soojemat aega kirjeldatakse kui kehva suusailma, ei oska suuri soojakraade karta. Kuid vähemasti ettevaatlik tuleks nende suhtes olla – kõva kuum võib olla täpselt niisama ohtlik kui talvine pakane. Seda ei maksa unustada.