«End skandaalidega pildil hoidev kodupoliitik aga saadab õnnitluse endast kõrgemal tasemel ja sootuks teises parteiperes olevale võõrale skandalistpoliitikule välismaal, lootes, et teadmatu kodupublik arvab nad sõpradeks.»

FOTO: Aaron Chown/AP

Oleme jõudnud punkti, kus kõik on juba öeldud, aga seda pole veel öelnud kõik, ironiseeris üks Šoti rahvuslane Ursula von der Leyeni europarlamendi kuulamise teises pooles.

Möödas oli umbes kaks tundi, mille vältel kordasid kümned saadikud üksteise järel paari minuti kaupa samu asju. Ilmselgelt ei huvitanud enamikku millegi uue lisamine, vaid n-ö pildil olemine ja oma koha kergitamine formaalsetes aktiivsustabelites.

Sama nähtuse veel sõgedam vorm on eurosaadikute kirjalikud küsimused. Õilsa algideega võimalus, mis on toonud suvaliste asjade pärimise aktiivsustabelite ja pressiteadete pärast. Poliitik saadab küsimuse ja jõuab pingeritta. Kütab sellest veel pressiteate ja jääb mulje, justkui oleks ta kusagil tähtsas kohas mingi teema eest tuliselt seisnud. Tegelikult on see tihti mõned read töö simuleerimist, millele viisaka vastuse formuleerimine läheb Brüsseli pisiametniku töölauale. Hiljem simuleerib poliitik veel tööd ja väljutab ka vastuse saabumise kohta pressiteate.

End skandaalidega pildil hoidev kodupoliitik aga saadab õnnitluse endast kõrgemal tasemel ja sootuks teises parteiperes olevale võõrale skandalistpoliitikule välismaal, lootes, et teadmatu kodupublik arvab nad sõpradeks. Teise partei minister poetab suure liitlase esindajaga kohtudes tema kätte kirja tolle ülemusele, et «koostööd tuleks süvendada», ning peagi raporteerib avalikkusele, et suur liitlane vastas «ikka süvendame». Ehk ka kusagil Washingtonis sai pisiametnik viisakusi ritta pikkida.

Vahet pole, et tõenäosus, et adressaadid neid läkitusi loevad, on umbes sama, et poistebändi solist nuusutaks tema postkasti ummistavaid austajannade aluspükse. Pressiteate saab ikka saata ja end kuulsa välismaa poliitikuga ühte laulu panna.

Tolle korjab üles libleke ajakirjanduspõllul, kel puuduvad teadmised asjade mastaabist ning tahtmine pärisallikate ja -teemade leidmiseks tööd teha, mistap ta veedab päevi laua taga, noppides õkva tema ja kümnete teiste kirjakasti söödetavaid pressiteate vormis «uudispomme». Laisk libleke kõrreks ei kasvagi, vaid suundub aasta-paari pärast kuhugi tootma pressiteateid, mida järgmised liblekesed nopivad. Looduse ringkäik, mis risustab meie inforuumi tühivõngetega.

Elu pole deklaratiivsed läkitused, Facebook ja Twitter. Elu on tühjenevad maapiirkonnad, Brexitiga kaasnev löök, alkoholism, tööjõupuudus, Vene manipulatsioonid, palgavaesus, kallid hooldekodukohad, Soome läinute kahe riigi vahel elamise koorem, arstijärjekorrad, ELis kompromisside leidmine, kliimakatastroof, Hiina võlalõksud, rööprähklevad üksikemad ning lagunevad hambad, mille raviks pole raha.