Iga erakondade populaarsusküsitlusega muutub üha arusaamatumaks, millel püsib peaminister Jüri Ratase ja ülejäänud Keskerakonna väide või lootus, et EKRE muutub. Reitingud ei anna viimasele ühtegi põhjust midagi nii-öelda ümber õppida, samas kui Keskerakonna madala toetustaseme hoiatuslamp süttis juba nõnda ammu, et pirn ähvardab läbi põleda.
Juhtkiri: lootus sureb viimasena (13)
Tõsi, kui pärast valimisi ja kolmikliidu moodustamist võis just nagu kivina kukkuvat Keskerakonna reitingut vaadates pakkuda, millal saabub põhi, siis nüüdseks on selgunud, et tume mütsakas käis mai alguses 15 protsendi kandis. Põhjareljeef pole sestsaati kuigivõrd vaheldunud.
Maikuust alates on Kantar Emori küsitluste järgi ühtlasi valitsenud olukord, mis annab Mart Helmele võimaluse näpuga kõigepealt Ratase ja siis enda peale näidates öelda: «Teie olete praegu parlamendis arvukamalt esindatud, aga meie oleme populaarseim valitsuserakond.»
Tänases lehes tutvustatavate juulikuu tulemuste põhjal edestab EKRE Keskerakonda 4,1 protsendipunktiga ehk seni suurima edumaaga. EKRE 19,4-protsendine toetus on 2,7 protsendi võrra suurem kui kuu varem. Nii suur tõus ületab veapiiri. Ja mille taustal see tuli? Tallinna Ülikooli ristimine hobusevaraste kasvatajaks, nõudmine, et president tagasi astuks, ning Brexiti kõrvutamine Eesti lahkumisega Nõukogude Liidust Uuring näitab, et see kõik töötas.
Reitingud ei anna EKRE-le ühtegi põhjust midagi nii-öelda ümber õppida, samas kui Keskerakonna madala toetustaseme hoiatuslamp süttis juba nõnda ammu, et pirn ähvardab läbi põleda.
Sellel medalil on muidugi ka teine külg: populaarsuselt teisi mäekõrguselt ületav Reformierakond oma 34,5-protsendise toetusega. Senise tipu saavutas see juunis: 36 protsenti.
Oravapartei reitingust ei maksa küll otsida üksnes rahva toetust selle erakonna poliitikale. Eeldatavasti sisaldab see päris suurt annust vastuseisu valitsevale poliitilisele olukorrale. Niimoodi lubab väita tõik, et Reformierakond on ainus arvestatav opositsioonijõud.
Sotsid said mäletatavasti riigikokku kümme mandaati ning kuskil sealsamas kõlgub pärast esimehe vahetust sumbuursevõitu seisus erakonna toetus ka nüüd. Ülejäänud parteid eesotsas Eesti 200ga jäid aga tänavustel valimistel sootuks künnise alla.
Kuni EKRE ei muutu – ja vähemalt nähtavas tulevikus seda ei juhtu –, kaotab võimuliidust enim Keskerakond. Partei, keda toetab iga kuues või seitsmes valija, pole järgmine kord ei valimiste võitja ega ka kaotajatest moodustuva koalitsiooni peaministrierakond.
Mis on Jüri Ratase plaan?
Eilsel valitsuse pressikonverentsil leidis peaminister, et EKRE retoorika on muutunud, ja avaldas jätkuvalt lootust, et selle partei nõndanimetatud üleminekuperiood opositsioonist koalitsiooni saab ühel hetkel otsa. Lootus sureb vististi viimasena.
Muide, EKRE praegune toetusenäitaja on parem kui riigikogu valimistel. Niisiis pole vähemalt seni tõeks saanud ka see stsenaarium, et valitsuskabinetti pääsedes hakkab EKRE kaotama populaarsust, mis opositsioonis takistamatult kasvaks.