/nginx/o/2019/07/27/12410627t1hc7b0.jpg)
Linnalegendid tsemendihallusesse tardunud tolmupealinnast elavad siiani, kuigi tänasel päeval on muru ka Kundas roheline, kirjutab Kunda elanik Ebe Pilt.
Linnalegendid tsemendihallusesse tardunud tolmupealinnast elavad siiani, kuigi tänasel päeval on muru ka Kundas roheline, kirjutab Kunda elanik Ebe Pilt.
See oli umbes kakssada aastat tagasi, kui esmakordselt tekkis idee rajada Kundasse kuurort. Looduslikult oli selleks kõik olemas (on siiani): meri ja liivarand ning ürgses kanjonis looklev jõgi, lisaks põneva reljeefiga nn mitmeastmeline maastik. St nägemus Kundast kui puhkusekeskusest ei ole pelgalt kaasaegne mõttemäng – tegelikult ulatub see 19. sajandi algusesse (samasse aega, kui Eestisse esimesed kuurordid asutati), kui Peterburi II gildi kaupmehele ja ettevõtlikule ärimehele von Schnackenburgile tuli pähe kuurordi loomise mõte Kundasse.