:format(webp)/nginx/o/2016/09/21/5867217t1h7774.jpg)
/nginx/o/2019/07/22/12395431t1h84da.jpg)
Koolikiusamine on ju nii või teisiti sümptom, mille põhjused peituvad ühiskonnas laiemalt. Näib, et üks põhjusi on tsiviliseerituse, kultuursuse taandumine, mis muuhulgas avaldub lastekasvatuses, kirjutab kolumnist Maarja Vaino.
Tellijale
Maarja Vaino: kes on kärbeste jumal? (18)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
William Goldingul ilmus 1954. aastal romaan «Kärbeste jumal». Lugu räägib teismelistest poistest, kes satuvad lennuõnnetuse järel üksikule saarele ning peavad seal ellu jääma. Üsna pea selgub, et mõistuse hääle asemel hakkab poiste tegusid dikteerima füüsiline jõud ja julmus, mille tagajärjel mitu poissi hukkub (tapetakse teiste poiste poolt).
Golding kirjutas romaani pärast II maailmasõda, püüdes aru saada, kas kurjus, mis inimestes sõja ajal ilmnes, oli n-ö olukorrapõhine või midagi inimolemusele sügavalt omast. Psühhoanalüütikud on Freudiga eesotsas ju ammu selgeks teinud, et inimest juhivad paljuski tungid. Carl Gustav Jung on selle vastuolu sõnastanud kui vajaduse leida tasakaal – liiga palju «looma» hävitab tsiviliseerituse, aga liigse tsiviliseerituse tagajärg on haige loom.