OY Siemens Nixdorf Informaatiojärjestelmät AB tegevjuht Pentti Syrakki ja riigisekretär Ülo Kaevats allkirjastavad lepingu.

FOTO: Peeter Langovits

Eestis oli suurte muutuste aeg. Reformide ja erastamisprotsesside tõttu oli vaja selgust maa- ja kinnistuasjadesse. Oma aeganõudvate protseduuridega pärssis senine korraldus arengut ja paljud tehingud takerdusid info kättesaadavusega seotud toimingutesse. 

Raskesti kontrollitav ja puudulik süsteem kinnistute ja nende omanike kohta võimaldas  hämaraid tehinguid. Oli reaalne vajadus selle valdkonna ümberkorraldamiseks. Eesmärgiks sai kaasaegse infosüsteemi loomine, mis annaks täpse ülevaate Eesti kinnisvarast, selle väärtusest, koosseisust, koormatistest ja omanikeringist. Riik hakkaski otsima selleks sobivat partnerit, kuulutati välja rahvusvaheline konkurss.

13 osalenud firma seast osutus valituks Siemens Nixdorfi pakkumine. Seda peeti Eestile parimaks, sest vastas enim esitatud nõudmistele ja nende pakutud tähtaeg süsteemi käivitamiseks oli soodne.

Eelseisvat projekti tutvustavad Urmas Kõlli ja Pentti Syyrakki (paremal). 

FOTO: Peeter Langovits

Tallinna Ärikeskuses kirjutasidki 18. juulil 1994. aastakeskpäeval riigisekretär Ülo Kaevats ja Saksa kontserni Siemens Nixdorf tütarfirma OY Siemens Nixdorf Informaatiojärjestelmät AB tegevdirektor Pentti Syyrakki alla lepingule, et luua Eestis ühtne kinnisvara infosüsteem. Vaatamata riigi raskele majandusseisule, sai teoks Eestile esimene suur IT-alane hankeleping, mille maksumus oli 23 miljonit krooni. Raha tuli põhiliselt riigi eelarvest, kuid loodeti tuge ka välismaistest arendusprogrammidest

Kolme aasta jooksul tarnis Siemens Nixdorf Eestisse kõik infosüsteemile vajaliku. Tuli luua vajalik tarkvara, muretseda vajalik riistvara ning need paigaldada. Lisandus ka koolitusprogramm, mis haaras neid töötajaid, kes uudse süsteemiga igapäevaselt tööle hakkaksid maa-ametis ja justiitsministeeriumis.

Üleriigiline kinnistusregistri ja maakatastri infosüsteem pidi rakenduma 1996. aasta lõpuks. Ülo Kaevatsi sõnul Eestil vedas, sest aega sai kokku hoida selle arvelt, et ei tulnud ise hakata süsteemi leiutama, vaid kasutati tipptehnoloogial põhinevat Soomes toimiva infosüsteemi kogemusi.

Lepingut hakati täitma etappide kaupa. Neli miljonit kulus tööde esimeses etapis.

Töid hakkas teostama tütarfirma volitatud partner Eestis AS Datel (tegevdirektor Urmas Kõlli). Datelile jäi hiljem ka vastutus projekti arendamise ja toimimise eest. Valitud partneriga püüti juba sama aasta lõpul jõuda pilootprojekti käivitamiseni.

Kui leping oli allkirjastatud, oli põhjust ka šampanjaklaase kokku lüüa ning seejärel tutvuti ka samas majas asuva AS Dateli tööruumide ja kollektiiviga.

Riigisekretär Ülo Kaevats ja AS Datel tarkvaraosakonna juht Villem Alango.

FOTO: Peeter Langovits