Juhtkiri: kui kaugele hüppame nüüd? (4)
20. juuli 2019, 00:00
50 aastat tagasi maandus Maa kaaslasel Kuul Apollo 11 missioon. Astronaut Neil Armstrongi ajalukku läinud tõdemus, et tegu on väikese sammuga inimesele, kuid suure hüppega kogu inimkonnale, tõotas tõelise kosmoseajastu algust. Pärast 1972. aastat pole aga ükski inimene oma jalga väljaspool koduplaneeti maha pannud.
Tänases lehes pühendame tolle aja sündmustele ruumi nii välisuudiste kui ka arvamusküljel. Kaur Maran selgitab sündmuste ja otsuste käiku, mis ajaloolise Apollo 11 missioonini viisid, ning missiooni kulgu. Astrofüüsik ja teadusfilosoof Enn Kasak küsib muuhulgas aga, miks üldse midagi sellist ette võtta, kui nälg ja häda ka 2019. aastaks maa pealt kadunud pole.
Tõesti, kui ligi kümnendik meie planeedi rahvastikust elab absoluutses vaesuses ehk ei saa rahuldatud isegi baasvajadusi, siis kuhu me üldse trügime? Kasak ütleb seepeale, et nõnda mõeldes oleks meil tänini avastamata isegi Ameerika ja Austraalia.
Kuid maadeavastamisest olulisemana on see küsimus suurtest eesmärkidest ja ideaalidest ning selle vaimus tehtud erakordsest tööst. Kosmoseprogramm kiirgas teadmisi ja innovatsiooni tunduvalt kaugemale kui nende missioonide piirid. Toonased saavutused on aluseks tuhandetele tehnoloogiatele, mis on meile vajalikud tänapäevalgi.
Kosmoseuurimine on seejuures oma näilisest varjusurmast ärganud. Uuel sajandil on ameeriklastele ja venelastele lisandunud hiinlased, kes viisid aasta alguses mehitamata missiooni ka Kuu tagaküljele. Oma programm on ka Indial, Jaapanil ja Euroopa Liidul. Niisamuti hullutab rahvast magnaat Elon Musk, kes on lubanud oma ettevõtte SpaceX abil inimesed Marsile viia.
Seega pole unistus tõelisest kosmoseajastust kadunud, mistõttu kerkib taas ka küsimus, kas inimkonna piir on tõesti üksnes Maa. Nii nagu on koduse elu hindamiseks vaja ikka ja jälle ära käia, oli ka Neil Armstrongil tarvis näha meie koduplaneeti Kuu pealt, et mõista, kuivõrd habras see on. Teist kodu meil praegu pole.
Maa hülgamine asustatavate planeetide kasuks jääb praegu küll Laagna teel filmi väntava Christopher Nolani kassahiti «Tähtedevaheline» süžee piiridesse, kuid püüdluski selles suunas vaadata tõotab inimkonnale palju enamat kui üksnes missioon seniste piiride taha.