Vadim Štepa: Kreml Venemaa pealinnade vastu

Meeleavaldus Moskvas sõltumatute kandidaatide toetuseks. Foto: Valery Sharifulin/Valery Sharifulin/TASS

Käesolev suvi on Venemaal tulikuum mitte ainult ilma, vaid ka poliitika poolest. Pole enam kaht kuudki valimisteni Venemaa kahes pealinnas: Peterburis valitakse linnapead ja Moskvas linnaduumat.

Kreml on juba mitmendat aastat pannud regioonide ühtse valimispäeva paika sügise algusse, sel aastal siis 8. septembrile. See on teadlikult nii valitud, et suvepuhkuste hooaeg ja järgnev valmistumine kooliaasta alguseks tõmbaksid kodanike tähelepanu poliitilistelt debattidelt ja valimisvõitluselt eemale. Vaba poliitiline arutelu rikuks ju ära propagandistliku «stabiilsuse». Mis sest, et mingit tõelist valimisvõitlust, nagu see toimub demokraatlikes riikides, Venemaal nagunii ei ole. Ja üldsegi mitte aastaaja tõttu. Võimud pruugivad algelist, aga lollikindlat tehnoloogiat: opositsioonilisi kandidaate lihtsalt valimistele ei lasta. Selleks on käepärast mitmeid võtteid.

Näiteks selleks, et esitada oma kandidatuur kuberneri ametikohale, peab kandidaat läbima nõndanimetatud munitsipaalfiltri ehk koguma allkirjad kümnelt protsendilt kohaliku esinduskogu liikmetest. Sõltumatul kandidaadil on see lausa olemuslikult võimatu, sest kohalike esinduskogude saadikutest kuulub enamus Ühtse Venemaa ridadesse ja nemad loomulikult ei hakka kunagi mõnda opositsionääri toetama. Täpselt nii juhtus Peterburis, kus kohalikud Ühtse Venemaa saadikud keeldusid toetamast Jabloko ridadesse kuuluvat kubernerikandidaati Boriss Višnevskit. Propaganda kinnitab lakkamata, et liberaalid on Venemaal «ebapopulaarsed». Tegelikult võimud lihtsalt ei lubagi valijatel selles küsimuses oma suhtumist välja näidata.