Kalev Stoicescu. 

FOTO: Mihkel Maripuu

Donald Trump peaks aduma, et Iraanile sõjalise löögi andmine ei too Teherani läbirääkimiste laua taha ning tekitab suure regionaalse konflikti puhkemise ohu, kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ja kolumnist Kalev Stoicescu.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Iraanis toimunud nõndanimetatud islamirevolutsioon (1979) andis diktaatorile Saddam Husseinile lootust teha Iraagist regionaalvõim naaberriigi arvelt, kellelt oleks võinud naftarikka Khuzestani piirkonna jõuga ära võtta. Kuid Iraagi ja Iraani kurnamissõda (1980–1988) lõppes sisuliselt patiseisuga, sest riigipiirid ei muutunud ja kumbki pool ei saanud isegi sõjakompensatsiooni.

Moskva toetas Saddami ka pärast Lahesõda (1990–1991), kui Iraak pidi Kuveidist taanduma ning aktsepteerima ÜRO kehtestatud sanktsioone ja lennukeelutsoone (riigi põhja- ja lõunaosas). Iraagil olid kindlasti keemiarelvad, sest lääneriigid müüsid Bagdadile vajalikke komponente ning neid kasutati korduvalt ja suures ulatuses Iraani, kuid ka Põhja-Iraagi kurdide vastu (kes toetasid sõjas Iraani). Lisaks kahtlustati, et Badgadi võimud arendavad biorelvi.