Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Mark Soosaar: Lasnamäe pole üksnes kohanimi, vaid ka sünonüüm keskpärasele elamumassiivile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mark Soosaar laulupeo avakontserdil
Mark Soosaar laulupeo avakontserdil Foto: Mihkel Maripuu

Enne kui lauluväljaku ja Orlovi lossi vahelisse parki jõuavad ilmuda Kanajevi spaa ning järgmised korruselamud enam kui tuhandele perele, võiks valitsus elustada peaministri isa Rein Ratase ammuse idee asutada Pealinna rahvuspark, kirjutab kultuuritegelane Mark Soosaar.

Usun, et väga paljud meist heldisid, kui laulutaat pilve pealt alla astus ning meie mitteametlikku hümni ise juhatama asus. Tuli teine valgete juuste lehvides ning müstiliste silmade hiilates, peos omaenda dirigendikepp. Olev Oja, aastakümneid Gustav Ernesaksa varumehena RAMi juhatanud, sallis imet – andis laulutaadile võimaluse taassünniks enda kehas ning pani helisema armsaimast armsama ühislaulu «Mu isamaa on minu arm».

Teine ülimalt siiras tundepuhang, mis paljusid heldima ja mõningaid vinguma pani, kõlas kultuuriminister Tõnis Lukase suust. Urmas Vadi võrdles Vikerraadios ministri kõnet ajast mahajäänud metsavenna reinkarnatsiooniga. Aga Lukas ei pidanud silmas Lasnamäed kui kunagist venestamise sümbolit. Talle ja paljudele meist teeb haiget kasumijaht Tallinnas. Pole võimalik armastada Eestit, kui me ei hooli oma kodumaa pühapaikadest ning koduriigi pealinnast.

Tagasi üles