Marek Rannala: Peatänava projekt nulliti ära paari PR-trikiga

Peatänava projekti üks autoritest Marek Rannala Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Poliitilise soovi puudumisel ei loe Tallinnas ka kolme aasta pikkune, Eesti ajaloo kõige mahukama uuringutaustaga avatud protsess, kirjutab Peatänava projekti ettevalmistava töörühma liige Marek Rannala vastuseks ajakirjanik Uwe Gnadenteichi kommentaarile.

Ajakirjanik Uwe Gnadenteich tõestas Peatänava õppetunde analüüsides vaid üht: valede faktide põhjal õigete järeldusteni ei jõua. Toon välja artiklis esitatud valefaktid ja meelevaldsed, igasuguse aluseta eeldused.

Esiteks: «Musumäe kõrval on alla sajameetrisel lõigul kolm bussipeatust, kust väljub suunaga Vabaduse väljaku poole 34 bussiliini. Peatänava projekti autorite arvates peaksid need mahtuma ühele sõidurajale koos kahe trammiliiniga. Pole vaja olla ei arhitekt ega insener, et mõista, kui suur jama seal tipptunni ajal tekib.»

«Suur jama» tekib kindlasti, kui haigusi ravida, elektriseadmeid parandada või linnaruumi kujundada mitte ekspertide teadmiste, vaid «loogilise mõtlemise» põhjal. Väga sarnane lahendus töötab suurepäraselt näiteks Göteborgis – kes tahab oma silmaga veenduda, võib üles otsida Göteborg Domkyrkani peatuse. Põhimõte ja geomeetria vastab Peatänava omale, väljumisi on aga rohkem kui Peatänava kõige tihedama graafikuga peatustes. Arhitektide ja inseneride lahenduses liiklus sujub.

Ühegi linnaruumiprojekti loomisel Eestis pole tehtud põhjalikumat eeltööd kui Tallinna Peatänava puhul. Lähteülesande koostas ekspertide grupp koos linnaametitega, ainuüksi lähteülesande koostamisel osales 80 eri valdkondade eksperti, seal hulgas maailmanimed Taanist ja Soomest. Aktiivselt osalesid kohalikud elanikud ja ettevõtjad.

Linnapea rõhub halvimas mõttes keskpärasusele, kus «loogiline mõtlemine» taandub argumendile, et «ei saa aru, järelikult on jama».

Lähteülesande põhjal esitas parima lahenduse Kavakava büroo. Kogu peatänava läbilaskvuse analüüsi tegi Eesti pädevaim liiklusuurija Stratum. Eri liikumisviiside koostoimimist analüüsis suure kogemusega Ramboll Finland.

Projekti meeskond modelleeris omal algatusel, ilma linna nõudmiseta, kõige keerulisemat ja kõige tihedama ühistranspordiliiklusega lõiku, et veenduda projektlahenduse toimivuses. Mõlemad uuringud kinnitasid lahenduse probleemideta tööd. Hiljem linna algatusel tellitud K-Projekti analüüsiga tutvudes pole kuidagi võimalik jõuda linnavalitsuse ametliku järleduseni, et lahendus on läbi mõtlemata ja ei tööta. On ainult mitmed head ettepanekud, mis väärivad arutamist.

Kumb on usutavam: kas ekspertide kolme aasta dokumenteeritud töö või juhusliku mööduja mõtlemine, et ei tööta ja tekib jama?

Üleilmne teadmisi halvustav ja keskpärasust ülistav trend teenib Tallinnas linnapea poliittaktikalisi eesmärke.

Teiseks: «Ta [Rannala] tunnistab seal, et linnavalitsus tahtis näha kogu projekti osas liikluse modelleeringut, kuid projekti meeskond keeldus.»

Projekti meeskond tegi liiklusuuringu ja omal initsiatiivil ka simulatsiooni, et veenduda projekti kõige kriitilisema asukoha töös. Tulemusi kinnitavad Stratumi ja Ramboll Finlandi tööd. Linnavõim on seni vastu pannud vaid suulise, ainsagi argumendita kommentaari, et ei veena ja kõik.

Linnavõim nõudis projekteerijalt tehtud uuringute dubleerimist uue modelleerimisega, andmata tagasisidet, mis tehtud töödes «ei veena» või mis parandamist vajab. Projekteerimislepingus ei olnud kohustust mahuka ja ajakuluka modelleerimise teostamiseks. Linnavõimu leping ja Eesti ajaloo põhjalikeimad uuringud ei veennud, pool aastat koostati maksumaksja raha eest lähteülesannet ja pool aastat tehti maksumaksja raha eest uuringut.

Kavakava projekteerimismeeskond osales sel ajal kokku 17 koosolekul linna esindajatega ja esitas ettepanekud ka ebavajaliku simulatsioonimudeli lähteülesandesse. Lõplikku lähteülesannet linn projekteerijale aga ei näidanudki. Kas ajakirjanik on veendunud, et puudulikust koostööst rääkides ikka näpuga õiges suunas näitab?

Kolmandaks: «Peatänava õppetund ongi esiteks see, et praegu on Tallinnal linnapea, kes ei püüa otsuseid tehes kõigile meeldida.»

Linnapea rõhub halvimas mõttes keskpärasusele, kus «loogiline mõtlemine» taandub argumendile, et «ei saa aru, järelikult on jama».

Peatänava tegelikke õppetunde on aga kolm.

Esiteks: poliitilise soovi puudumisel ei loe ka kolme aasta pikkune, Eesti ajaloo kõige mahukama uuringutaustaga avatud protsess. Ei loe ka lugematud eeskujud, töötavad näited edukatest linnadest ega arenenud maailma kogemus. Kõik see on Tallinnas edukalt nullitav paari PR-trikiga.

Teiseks: üleilmne teadmisi halvustav ja keskpärasust ülistav trend teenib Tallinnas linnapea poliittaktikalisi eesmärke. Veena kedagi, et neid rünnatakse ja ahistatakse, luba primitiivseid ja «loogilisi» lahendusi, hoia eksperte infosulus, takista koostööd, sildista ja ründa avalikkuses ning lõpuks esitle end kaine mõistuse häälena. Töötab.

Kolmandaks: olulistel ja emotsionaalsetel teemadel leidub alati häälekaid kaasakiitjaid, kes enda kõhutundele kui ekspertallikale viidates lasevad lõdva randmega allavett ekspertide kolme aasta töö. Kõik pole tõde, mis meediast tuleb. Eriti tasub tähele panna siis, kui kõiketeadjad hakkavad avalikult halvustama ekspertide tööd.