:format(webp)/nginx/o/2017/05/24/6702827t1h0a68.jpg)
Venemaa on teatanud suurtükisaluutidest Ida-Euroopa pealinnade «vabastamise» 75. aastapäeva tähistamiseks. Elav on ka diplomaatiline pürotehnika. Balti riikide välisministeeriumid on kutsunud protesti avaldamiseks välja Vene suursaadikud, kirjutab BNSi kolumnis Briti ajakirjanik Edward Lucas.
Natside võimu lõpp Baltimaades andis teed teisele okupatsioonile, mis kestis kümme korda kauem ja tekitas mitmes mõttes rohkem kahju. Teistel riikidel on sarnased kogemused.
Tänapäeva Venemaa kiirustab ajalugu ümber kirjutama ajal, kui tuhmuvad mälestused sõjaajast. Ignoreeritakse Teise maailmasõja eellugu ja tagajärgi.
Ärge oodake ilutulestikku 23. augustil, Molotovi-Ribbentropi pakti 80. aastapäeval. Ametlikku nime Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu mittekallaletungipakt kandnud dokument sisaldas ka salaprotokolle, mis jagasid Ida-Euroopa süütud ja rahumeelsed riigid ära kahe totalitaarse režiimi vahel. Muude veriste tagajärgede seas andis see suure osa Ida-Euroopa juutidest natsi lihunike kätte.
Samuti vaadatakse läbi sõrmede Stalini juhtimisvigadele ja kohutavale hinnale, mida maksid mittevene rahvad ja paigad Nõukogude Liidus.
Selle asemel keskendub keskne ja lihtne narratiivilõng kangelaslikkusele loomalike natside vastu, mida iseloomustavad Venemaal ja välismaal korraldatavad liigutavad «Surematu polgu» rongkäigud, milles marssivad venelased kannavad pilte oma sõjaveteranidest esivanematest. Igaüks, kes jääb selles eriarvamusele võib seab selle kahtluse alla, on varjatud Hitleri pooldaja. See on aga sisu poolest rumalus.
Mineviku moonutamine on alus propagandaks oleviku kohta. Vene välisministeerium annab välja üksikasjalikku aastaraportit 60 riigi kohta, hinnates seda, kas nad «ülistavad natsismi». Selle definitsioon on lai: Poolat kritiseeritakse näiteks Varssavi ülestõusu mälestamise eest.
Mineviku moonutamine on alus propagandaks oleviku kohta.
Sellel poliitikal on ka teine külg. Mõistes järelejätmatult hukka (peamiselt illusoorset) fašismi riikides nagu Ukraina, naudib Vladimir Putini režiim lähedasi sidemeid (tõeliste) paremäärmuslastega Saksamaal, Kreekas, Prantsusmaal, Itaalias ja teistes riikides.
Selle kohta tulid uued tõendid päevavalgele eelmisel nädalal USAs asuva uudisteväljaande Buzzfeed rabava paljastusega. Moskvas peetud kohtumisel üles võetud salvestis tundub näitavat Itaalia võimuliitu kuuluva paremäärmusliku erakonna Põhjaliiga poliitikuid arutamas kahtlast 65 miljoni dollari suurust naftalepet, mis tooks nende erakonnale Vene raha.
Varem sel aastal ilmus välja video Austria paremäärmusliku Vabaduspartei liidrist ühes Hispaania villas pakkumas arvatava Vene oligarhi toetuse eest valitsuse hankelepinguid.
Üksikasjad on ähmased. Kes loob ja lekitab neid salvestisi? Poliitikategemine oma vastastele pealtkuulamisseadmete paigaldamise kaudu on ebatervislik harjumus. Parem on alistada äärmuslasi ja välisriikide marionette faktide ja argumentidega.
Suur pilt on samas selge. Paremäärmuslased leiavad Venemaal palju meeldivat: eriti ksenofoobne, lihtsustatud, natsionalistlik ja haavumisest pulbitsev lähenemine poliitikale. Kreml, mis tahab häirida ja lõhestada mitmepoolseid organisatsioone nagu EL ja NATO, peab suveräänsusesse kinnismõtteliselt suhtuvaid paremäärmuslasi kasulikeks liitlasteks. Demokraatial, vabadusel ja õigusriigi põhimõtetel rajanev rahvusvaheline reeglitepõhine koostöö on Kremli jaoks õudusunenägu.
Ligitõmbav ja edukas lääne mudel tõstaks Venemaa seisaku ja seadusetuse ohtlikult esile. Tõsi, kaubandussõdade, diplomaatiliste nääkluste, rahandusliku ebakindluse ja üldise ühtsuse puudumise ajajärgul ei ole selle kohta näha just kuigi palju märke. Aga me võime veel kosuda.
Edward Lucas on rahvusvaheliselt edukate raamatute «Uus külm sõda» ja «Pettus» autor ja ajakirjanik. Ta töötab Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresidendina.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/24/6702827t1h0a68.jpg)