Norman Aas: kuidas teha riigi peaprokurör sõltumatuks poliitilistest muutustest?

Norman Aas (vasakul) ja praegune riigi peaprokurör Lavly Perling Foto: Mihkel Maripuu

Riigi peaprokuröri ametiaeg peaks olema kas tähtajatu või suhteliselt pikk ilma tagasinimetamise võimaluseta, kirjutab endine riigi peaprokurör Norman Aas.

Viimasel ajal on taas tekkinud intensiivne arutelu prokuratuuri sõltumatuse ja vastutuse üle, eelkõige seoses riigi peaprokuröri võimaliku teise ametiajaga. Ajuti lähevad need vaidlused küllalt tuliseks ning lisaks rikkalikule meediakajastusele tõuseb prokuratuur otseselt poliitiliste debattide objektiks. Osaliselt on need päädinud näiteks praeguse valitsuse koalitsioonilepingus toodud nõudega riigikogu erikomisjoni parlamentaarse järelevalve teostajaks prokuratuuri üle.

Ei ole midagi uut päikese all. Kõik sarnane toimus kümmekond aastata tagasi, kui arutelude all oli minu teistkordne nimetamine riigi peaprokuröriks. Näiteks 2010. aasta kevadel algatas toonase Rahvaliidu fraktsioon parlamendis eelnõu, millega soovis luua riigikogu prokuratuuri järelevalve komisjoni. See eelnõu toona küll toetust ei leidnud, aga teatud kompromissina jõustusid 2011. aastal seadusemuudatused, mille alusel peab riigi peaprokurör iga aasta andma riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate prokuratuuri tegevuse kohta.