Teet Soorm (vasakul) ja Mati Tuvi. 

FOTO: Sander Ilvest

See, kuidas ühtäkki hakkas HKScani endiste juhtide Teet Soormi ja Mati Tuvi kriminaalasjast õhk välja visisema ning lihatööstus loobus äkitselt oma miljonihagidest, on enam kui hämmastav.

Kui Soome emafirmas võeti 2016. aastal kirbule Eesti üksuse eksjuhi Teet Soormi ning tütarfirma Rakvere Farmide juhi Mati Tuvi kõrvalisi teid mööda käinud kopsakad boonuslepingud ning tandemi sõprade-sugulaste firmade võrgustik lihatööstuse äripartnerite seas, näitas HKScan tõelisi jõuvõtteid. Kogu juhtkond vahetati välja, soomlased tõid hea mainega Anne Mere peakontorist Eestisse asja klaarima. Õige pea esitati prokuratuuri ka kuriteoteade, tekkis kahtlustus suures ulatuses omastamises ja rahapesus.

Ühelt eelduslikult põhjamaiselt läbipaistvalt ja mittekorrumpeerunud moel äri ajavalt suurelt Soome börsifirmalt ei ootakski vähemat. Kummaline on aga see, kuidas kogu suurfirma pealehakkamine õigluse jaluleseadmisel kaks ja pool aastat hiljem hääbus.

Mitmesuguste Keskerakonna jaoks positiivse lahenduse saanud kriminaalasjade kõrval lõpetas prokuratuur juuni lõpus ka Keskerakonna tipp-poliitiku Kadri Simsoni elukaaslase Soormi ja Tuvi kriminaalasja. Alles märtsis kirjutas Äripäev anonüümsele allikale toetudes, et Soormi ja Tuvi kriminaalasja uurimist juhtinud prokurör Stella Veberil oli aasta algul süüdistus kohtusse saatmiseks valmis, kuid asi võeti temalt ära ja peaprokurör Lavly Perling otsustas kohtusse saatmisega oodata.

HKScan liigub kahtlasel rajal, kus normaliseeritakse seda, mida ise nimetati vastuoluks hea ja läbipaistva juhtimisega.

Vahepeal on Veber prokuröriameti maha pannud ja tegutseb advokaadina. Süüdistus aga ei jõudnudki kohtusse. Selle üle võtnud prokurör Martin Tuulik jõudis järeldusele, et kuriteoteates esitatud info ei leidnud kinnitust. Ometigi oli Veber asjaga teist aastat töötanud ning kohtutee juba paistis. Prokuratuuri kannustas kriminaalasja lõpetama ka see, et samal ajal jõudis kannatanu ehk HKScan eksjuhtidega nende tekitatud kahjude hüvitamise tsiviilasjades kompromissile.

Enne seda oli lihatööstus nõudnud neilt üle 4,8 miljonit euro. Kolmes eri tsiviilasjas ragistasid kohtus Eesti parimad maksuadvokaadid, tunnistajatena kutsuti kohtusaali eri aegade tippjuhte HKScani peakontorist. Soorm ja Tuvi ühtegi nõuet ei tunnistanud.

Siseuurimise avalikuks tulles rõhutas HKScan, et Soorm ja Tuvi sõlmisid huvide konfliktidest kubisevaid lepinguid. Lisaks hinnati hagides nende tekitatud kahjusid pehmelt öeldes üüratuteks.

Sellise etenduse järel pahategijatega lihtsalt ära leppimine ja kõikidest nõuetest taganemine tekitab hämmingut. HKScan liigub kahtlasel rajal, kus normaliseeritakse seda, mida ise nimetati vastuoluks hea ja läbipaistva juhtimisega. HKScan ​pole suutnud grammi võrragi luua tunnet, et asjade käik on õigluse jalule seadnud.