Andi Hektor. 

FOTO: Erakogu

Ootamatult on käes kesksuvi. Jälle saame teada, millist eriala ja millisesse ülikooli minnakse õppima kõige rohkem. Jälle kuuleme virisemist hobusevarguse teemal. Kas mure tudengite valikute pärast on ikka õigustatud? Heidan kiirpilgu oskustele, mida vajab tuleviku Eesti, kirjutab füüsik Andi Hektor. 

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Inimkonna võime tulevasi töökohti ennustada on olnud kehvake. Eelmise sajandi 30.–50. aastatel räägiti tõsimeeli, et automatiseerimine vähendab töökohti rohkem kui poole võrra. Sõltuvalt ennustaja pessimismist-optimismist räägiti neljatunnistest tööpäevadest või laustööpuudusest. Midagi sellist aga ei juhtunud. Töölised liikusid hoopis tööstusest era- ja avaliku sektori teenindusse. Tõsi, ka tööaeg lühenes veidi, aga muutus polnud hüppeline.