Juhtkiri: beebid plakatil toovad hääli

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Eesti iive on langemas 2006. aasta tasemele. Lausa traagikaks ei ole põhjust. Demograafide hinnangul ei saa nii lühikese ajavahemiku põhjal mingeid järeldusi teha. Eesti võib olla mõnevõrra omapärase «sündide kuhjumise» olukorras: need, kes pere juurdekasvu aastaid edasi olid lükanud, ei saanud seda enam teha vanuse tõttu või tundus masu mõistliku võimalusena jääda lapsepuhkusele, selle asemel et oodata koondamisteadet.

 Ent see iibekõikumine näitab üsna hästi hoopis muud – seda, et ainult sündide arvu suurendamisele suunatud perepoliitika ei anna tegelikult seda tulemust, millega seda retoorikas kaitstakse. Vanemahüvitis on hea, aga sellest ei piisa. See annab küll kindlustunde lapse esimeseks pooleteiseks eluaastaks, kuid vanemate kohustused ei lõpe ju sellega.

Pinged valitsevad alushariduses, kus lasteaiakohti on rohkem vaid näiliselt – laste arvu suurendamisega rühmades. Läinudkevadised «koolijärjekorrad» Tallinnas on ilmekas näide, mida suudavad omavalitsus ja riik korraldada siis, kui nad ei taha koostööd teha. Huvihariduse võimaldamine sõltub suurel määral vaid vanemate jõukusest.

See kõik on muutunud nii tavapäraseks, et inimesed ei tule enam selle pealegi, et see ei peaks nii olema. Aga lapse tervis? Tahtmata tõmmata mingeidki ajaloolisi paralleele, kuid teadvustades lapse kasvatamise riske täiskasvanu analüüsivõimega, siis – ja see kõlab jõhkralt –: kui lapsed pole terved nagu purikad, kannatab pere sissetulek.

Lapse haigestumisel kaotab vanem sissetulekus, sest hooldushüvitis on vaid 80 protsenti kalendripäeva keskmisest sissetulekust. Töötasud Eestis on aga sellised, et sissetuleku ka lühiajaline vähenemine viiendiku võrra tähendab peredele raskusi.

Ent mida väiksem on laps, seda sagedamini on ta haige, ning kui väikeseid, paariaastase vanusevahega lapsi on peres mitu (nagu iibeideaalid ette näevad ja esmasünnitajate keskmine vanus peale sunnib), siis on mõni neist alailma haige või haigeks jäämas. Pere majanduslikest väljavaadetest siis, kui seal on puudega laps, on hale mõeldagi.

Sügava puudega laps saab riigilt toetust 82 eurot kuus, lisaks tavaline lastetoetus 19 eurot. Vanem, kes hooldamiskohustuste tõttu ei saa tööle minna, saab kohalikult omavalitsuselt hooldajatoetust umbes 20 eurot. Beebid valimisplakatil on armsad ja erakonnad ei tegele sellega, mis hääli ei too. See tähendab, et olukord ei muutu seni, kuni valijad seda ei nõua.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles