Ivan Makarov. 

FOTO: Erik Prozes/Postimees

Kui «lendavas hollandlases» on müstikat, siis kaasaegne «rammiv sakslane» pole romantiline. Ta on seadusi eirav juurteta piraat, kes tahaks olla ajahammas. Mis riigis ja mis ettekäändel ning millega ta ka ei rammiks oma kodu eest väljas olevaid inimesi, kirjutab kolumnist Ivan Makarov. 

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Olles venelane, sallin ma Kremli progresseeruvale võiduhullusele vaatamata sakslasi. Aga mis mul üle jääb: mu vanaema neitsipõlve nimi oli Neander, minu naise vanaema oli enne eestindamist Grass, minu õe mees on Gaid, nende poeg kolis juurte manu Saksamaale, kus tema eesti koolis õppinud venelannast kaasa teeb päris head karjääri Lufthansas. Minu täditütar ja tädipoeg Peterburis on mõlemad olnud Esnerid, kuna nende isa oli Esner. Ja nõukogude ajal saatis mulle Lääne-Berliinist Nazarethi vapustava plaadi «Hair of the Dog», Pink Floydi kaksikalbumi «Ummagumma» ja Kraftwerki «Doppelalbumi» armas vanamemmest sugulane Nadežda Klemm.