Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Andres Herkel: akadeemilise liigirikkuse kaitseks (10)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
TRT02:TARTU ÜLIKOOLI PEAHOONE: TARTU, EESTI, 24MAR09- Pildil Tartu Ülikooli peahoone. ma/Foto MARGUS ANSU POSTIMEES FOTO: Margus Ansu/Pm/scanpix Baltics
TRT02:TARTU ÜLIKOOLI PEAHOONE: TARTU, EESTI, 24MAR09- Pildil Tartu Ülikooli peahoone. ma/Foto MARGUS ANSU POSTIMEES FOTO: Margus Ansu/Pm/scanpix Baltics Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Eetika ja akadeemia on lahutamatud. Humanitaaria allutamine utilitaarse «kasu» mõistele ei too midagi head, kirjutab kolumnist Andres Herkel.

Suurkoolis hobusevargaks õppimise jutt on purjus Oru Pearu lalin. Tasakaalukas Hundipalu Tiit oli hoopis see, kes arvas, et Vargamäe peaks suutma ühe poja ülikooli saata. Kui aga Indrek «Tõe ja õiguse» II osa alguses Tartusse jõuab, seletab punase habemega puhvetipidaja, et Mauruse juures saab isegi hobusevargast inimene. Nii avaneb Tammsaare teose paatos ikka teistpidi.

Kusagil alateadvuse salasopis pesitseb aga kaikamehe kadeduseuss. Tartuga veel võib leppida, see on maalähedane, kuid Tallinn? Pealegi kõlab «Tallinna Ülikool» umbes sama jaburalt nagu «Tartu kilud». Tolle «jõhkra» võrdluse tõi kunagi Peeter Tulviste, habe muiet täis.

Tagasi üles