Tallinn, 10.07.2019 Läti president Egils Levits külas president Kersti Kaljulaidil. FOTO: MIHKEL MARIPUU/EESTI MEEDIA FOTO: Mihkel Maripuu

FOTO: Mihkel Maripuu

Koos laulsime end vabaks ja koos murdsime läände – need on kõigest viimased 30 aastat, kuid ehkki Eestit, Lätit ja Leedut ei seo ühine keel, jagame vähemalt viimase sajandi jagu ajalugu. Pärast vabaks laulmist oleme ise vaadanud eelkõige põhja poole. Aeg-ajalt tasub aga meenutada, kuivõrd olulised on Baltimaad siiski üksteise jaoks.

Tänasest lehest leiate intervjuu Läti vast ametisse asunud presidendi Egils Levitsiga. Pole juhus, et juba kolmandal tööpäeval tegi ta oma esimese visiidi just Eestisse. Nagu polnud juhus, et eelmise presidendi Raimonds Vējonise viimane riigivisiit oli samuti Eestisse.

Eriti majanduse vallas hingame ühes – seda iseloomustab ka Tallinna ja Riia vahel puhkenud aktsiisisõda, kus ohvrid on veel loendamata. Sel lool on aga teinegi külg, sest joodud õlle jääk ehk pandipakend – mida võetakse praegu vastu üksnes Eestis – võib saada üheks piiriülese koostöö musternäidiseks. Eesti ja Läti plaanivad ühist pakendiringluse süsteemi, mis oleks president Kersti Kaljulaidi sõnul eeskujuks kogu Euroopa Liidule. Näide koostöövõimest on juba praegu olemas Valga-Valka ühise majandamise näol.

Ei ole nii erinevad meie teisedki probleemid. Esmaspäeval ametivande andnud president Levits sarjas oma troonikõnes korruptsiooni, poliitikute sõltuvust rahastajatest ja riigihangetel osalevaid kelme. Teadupärast pesti ka idast pärit musta raha Lätis juba mõnda aega varem, kui samasugune tegevus meil avastati.

Tänase lehe teises Lätile pühendatud loos kirjeldabki politoloog Veiko Spolītis, kuidas Läti korruptsioonitõrjeamet Riias korda majja lööb. Muuhulgas on uurimise all spordialaliitude hämar rahastamine ja pealinnavalitsuse asjaajamine. Kõlab tuttavalt.

Saabuval kümnendil peamegi aina selgemalt ühte sammu astuma. Ainuüksi sajandi projektiks ristitud Rail Baltic nõuab senise koostöö ja üleüldise strateegilise planeerimise parandamist. Niisamuti ühendame endid 2025. aastal lahti Venemaa elektrivõrgust, mis tähendab, et varustuskindluse tagamiseks on vaja Baltimaade ühist tegevust. Loogiline samm edasi on ka Eesti e-riigi lahenduste jagamine Lätiga, mis aitaks lahendada igapäevaseid probleeme patsientide info vahetamisest kuni rahvastiku loendamiseni välja.

Pole juhus, et juba kolmandal tööpäeval tegi ta oma esimese visiidi just Eestisse. Nagu polnud juhus, et eelmise presidendi Raimonds Vējonise viimane riigivisiit oli samuti Eestisse.

President Levits rõhutas oma esmaspäevases kõnes sedagi, et Lätist peab saama Põhja-Euroopa riik. Mäletatavasti sõnastas Põhjala-eesmärgi Eesti jaoks Toomas Hendrik Ilves veel enne oma presidendiaega. Nüüd tuleb seda võtta kui sihti Balti-Põhjala piirkonnas ühtsema poliitika ajamiseks. Nagu näitasid hiljutised Euroopa Parlamendi valimised ja neile järgnenud kõrgemate euroametite nimetamine, on meie piirkondade sõna Brüsselis täpselt nii tugev, kui tugev on meie koostöö. Sedapuhku osutus viimane nõrgaks.

Muide, need ajad ongi möödas, mil saime end Balti esinumbrina muretult tunda. Läti airBaltic sõi lennuturult välja Nordica ja Leedu on suutnud enda juurde meelitada Brexiti-ootuses tehnoloogiaettevõtteid. Kindlasti on see Eestile vajalik raputus, et mitte jääda oma mineviku edu imetledes liiga mugavaks. Koostöö ja üksteist tagant tõukav konkurents peab olema Baltimaade järgmise kümnendi eesmärk.