:format(webp)/nginx/o/2019/07/09/12348513t1h3875.jpg)
Tehnoloogiaajastul peame loomulikuks, et ajale jalgu jäänud nutitelefon vahetatakse võimekama mudeli vastu iga kahe ja poole aasta tagant. Sama pöörane on arengutempo ka personaal- ja täppismeditsiinis. Ainuke vahe on see, et enam kui 20 aastat juurutatud loote kromosoomhaiguste riikliku sõeluuringu kõrvale ei mahu paraku võimekam meetod, selle väljavahetamisest rääkimata, kirjutab Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse täppismeditsiini labori juhataja Kaarel Krjutškov.
Siit tekib küsimus, kuidas saab konservatiivne meditsiinisüsteem teenida patsiendi huve kiiresti muutuvas maailmas.
Arengutempo poolest ei jää meditsiin palju alla militaarvaldkonnale, kus ühe moodsa tehnoloogia või meetodi põhjalik juurutamine tähendab sisuliselt juba selle kandmist ajaloo prügikasti. Palju täpsemad ja ohutumad meditsiinimeetodid tõestavad end tuhandete ja miljonite patsientide valiku kaudu. Laias maailmas, kus patsient peab ravi eest ise maksma, kaalutakse kulutust meditsiiniteenusele piisava põhjalikkusega, sest kaalul on kõige tähtsam – tervis. Seega, iga patsientide hääl loeb ning nende valmidus geenitestide eest maksta peegeldab täppismeditsiini geenitestide vajalikkust. Patsiendi otsus tähistab siinkohas progressiivsust.
/nginx/o/2018/11/04/11548928t1h9937.jpg)