Elroni rong Tallinnas Balti jaamas

FOTO: Sander Ilvest

Kuna esimese rongihankega tehti vigu, on nüüd aeg neist õppida, kirjutab transpordianalüütik Hannes Luts. 

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Valitsuse otsus uusi ronge soetada väärib kahtlemata heakskiitu. Rongiliiklus on tõepoolest ainuke veoliik, mis suudab tunduvalt parandada ühistranspordi konkurentsivõimet ning vähendada aegruumilisi vahemaid Eestis, olles seejuures ka keskkonnasõbralik. Kuna esimese rongihankega tehti vigu, on nüüd aeg neist õppida.

Juba soetatud rongidele heidetakse ruumipuuduse kõrval ehk kõige enam ette rattakohtade vähesust, tavaklassi istmete ebamugavust ja toitlustuse puudumist.

Rongides ei saa eraldada väga suurt ala vaid jalgrataste tarbeks, kuna nõudlus selle järele muutub sesoonselt. Seega on teatav multifunktsionaalsus – näiteks võimalus paigutada samasse alasse ka lapsevankreid või ratastoole – möödapääsmatu. Probleem on lihtsalt ruumipuudus – ilmselt peaks multifunktsionaalne ala olema suurem. Rattakohad katavad praegu kogu seinapinna, loomata seejuures loomulikku puhvrit, et nt lapsevankriga reisija ei peaks seinal rippuva ratta vastu liibuma.