Tallinn. 24FEB18. EKRE tõrvikurongkäik ja Mart Helme aastapäevakõne Vabaduse väljakul. Foto: Erik Prozes, Eesti Meedia

FOTO: ERIK PROZES / Eesti meedia / Scanpix Baltics

Mõne nädala eest vestlesin Julia Latõninaga. Ta ütles muuhulgas järgmist: «Praegu korduvad möödunud sajandi 30ndad. Ainult et parem- ja vasakäärmused on tänapäeval võrreldes 30ndatega koomilised.» Julia jutus on iva. Kahtlemata ei puuduta see kõiki praegusi parem- ja vasakpoolseid, ent on iseloomulik teatavale osale nendest.

Püüd teeselda ja matkida kedagi, kes sa tegelikult pole, on iseenesest koomiline. Esiteks ei suudeta korrata Donald Trumpi efekti, sest kaugeltki mitte kõikides riikides see ei tööta.

Teiseks, kui vaadata vasak- ja paremäärmusi, siis sulanduvad neid eraldavad piirjooned mingil hetkel sedavõrd häguseks, et nad paistavad välja ühesugused. Võtke kas või meid hiljuti palagani saatel väisanud «Marinotška» Le Pen, kuna see on hea näide, kuidas parem- ja vasakäärmuslasi ühendab Ameerika-vastasus ja Putini-armastus. Teatav tsirkusemoment tänapäeva parem- ja vasakpoolsuses kahtlemata eksisteerib.

Naljakam kui provintsiaalne Trumpi-imitatsioon on «eesti natsionalist», kes on popp Narva-Jõesuu ja Kohtla-Järve venekeelsetes sotsiaalmeediafoorumites. Sattusin mõne aja eest juhuslikult neid vaatama ja olin üllatunud, et inimesed, kelle sotsiaalmeedialõimedes annavad tooni Putin kõigis tema esinemisvormides, Donbass ja Georgi lint, kirjutavad Mart Helme kohta stiilis «ometi on Eesti valitsuses minister, kes räägib tõtt», «vot see on mužik» ja nii edasi.

«Üllatunud» on pehmelt öeldud, sest meie meedias on viimase poole aasta vältel kõlanud arvamused, kuidas Keskerakonna venekeelne toetaja teeb pärast liitu «eesti natsionalistidega» Ratase-Savisaare partei tagant sääred. Ma pole seda kohanud tegelikult vaid meie meedias, umbes niimoodi kõlas ka Artemi Troitski ennustus enne Euroopa Parlamendi valimisi ühes venekeelses kanalis.

Olin üllatunud, et inimesed, kelle lõimedes annavad tooni Putin kõigis tema esinemisvormides, Donbass ja Georgi lint kirjutavad Mart Helme kohta stiilis «vot see on mužik!».

Reaalsus on midagi muud. Helmel ja EKRE-l on õnnestunud kaasa tõmmata mingi osa Eesti-vastaselt häälestatud venekeelsetest. See on saavutatud eestlastele ja venelastele suunatud erineva demagoogia abil, rääkides viimastele umbes järgmist: «Venelased on omaette tsivilisatsioon, Venemaast ja venelastest mingit pääsu pole, olin ise Venemaal suursaadikuks ja mõistan seda.» Lisaks meeldib suurele osale kohalikele venelastest jutt, et migrante ja võõraid pole vaja jne.

Arusaadav, kohalikud venelased on konservatiivsed. Lihtsalt naljakas metamorfoos, et ainuke minister, kellega kõike eestilikku vihkavad inimesed on rahul, on Mart Helme.