Donald Trump ja Kim Jong Un.

FOTO: Kevin Lamarque / Reuters / Scanpix

1. juuli 2019 läheb Korea ajalukku kui üks ekstravagantsemaid poliitpäevi. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (edaspidi: Põhja-Korea) pinnale astus selle üdivaenlase juht ja relvajõudude kõrgeim liider, Ameerika Ühendriikide president, kirjutab välispoliitika vaatleja Erki Loigom. 

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Meenutagem, et 1953. aastal lõppenud ning kahtlusteta maailma ajaloo ühe enim pommitatud riigi ja sadade tuhandete hukkunud tsiviilisikute tapmises süüdi oleva Ameerika Ühendriikide ja Põhja-Korea vahel kehtib vaid vaherahu. Sõjakoledusi ja brutaalsusi sooritasid selles mõttetuks osutunud sõjas kahtlemata mõlemad, kuid ameeriklaste parem sõjaline võimekus ning mitmed katseotstarbelised eksperimendid ei ole Põhja-Koreas unustatud.

Välispoliitika ning diplomaatia ei kulge enam ammu päris harjumuspärastel radadel. Käepigistused retsidiivsete diktaatoritega ei sega enam.