Eesti rahva arvamus laulupidudest ja nende seostest omariiklusega ilmneb reljeefselt neilt tahvleilt Börsi käigus, Tallinna Suurgildi hoone kõrval.

FOTO: Erakogu

Laulupeo mõte pole enam püsimajäämine ja millegi alalhoidmine, vaid selleks peaks vähemalt ideaalis olema hoopis kellekski või millekski saamine, nagu kunagi esimesel laulupeol, leiab ajaloolane Andres Adamson.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale
  • Laulupidude riigi- ja baltisaksa eeskujud on sama hästi kui unustatud.
  • Nõukogude võim püüdis laulupeotraditsiooni ära kasutada välismaailmale puru silma ajamiseks.
  • Nagu esimesel laulupeol, peaks täna olema laulupidude mõte kellekski või millekski saamises.