Andres Adamson: mis on 21. sajandil laulupeo mõte? (8)

Andres Adamson
, ajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti rahva arvamus laulupidudest ja nende seostest omariiklusega ilmneb reljeefselt neilt tahvleilt Börsi käigus, Tallinna Suurgildi hoone kõrval.
Eesti rahva arvamus laulupidudest ja nende seostest omariiklusega ilmneb reljeefselt neilt tahvleilt Börsi käigus, Tallinna Suurgildi hoone kõrval. Foto: Erakogu

Laulupeo mõte pole enam püsimajäämine ja millegi alalhoidmine, vaid selleks peaks vähemalt ideaalis olema hoopis kellekski või millekski saamine, nagu kunagi esimesel laulupeol, leiab ajaloolane Andres Adamson.

  • Laulupidude riigi- ja baltisaksa eeskujud on sama hästi kui unustatud.
  • Nõukogude võim püüdis laulupeotraditsiooni ära kasutada välismaailmale puru silma ajamiseks.
  • Nagu esimesel laulupeol, peaks täna olema laulupidude mõte kellekski või millekski saamises.
Tagasi üles